Eelmisel nädalal avati Eesti Loodusmuuseumis traditsiooniline, arvult juba 63. seenenäitus, mis tutvustas avapäeval huvilistele üle 140 erineva seeneliigi. Muuhulgas võib näitusel näha ka Eesti metsades leiduvaid nn petupaare ehk seeni, kes näevad põgusal vaatlemisel sarnased välja, kuid kellest üks on hea söögiseen, teine aga väga või isegi surmavalt mürgine.

Eesti Loodusmuuseum korraldab igal õppeaastal kõikidele kooliastmetele nii kevadel kui sügisel klassiruumist välja meelitavaid õuesõppetunde. Värskes õhus toimuvad tunnid on praktilised ja kaasahaaravad, pakkudes lastele ja noortele vahetut loodushariduse kogemust, õpetajaks loodus ja meie muuseumi kogenud eksperdid. 

Eestimaalased on teadagi suured seenesõbrad ning agaramatel on seenehooaeg ammu alanud. Kevadseente hulgas leidub nii hõrke aardeid kui ka mürgiseid tegelasi, niisiis tasub meelde tuletada, millised seened korvi pista ning mis tuleb maha  jätta.

Täna said paljud Tallinna elanikud ehmatuse osaliseks, kuna Mustamäel nähti ringi liikumas karu. Kuigi sellised juhtumid on üsna haruldased, tasub siiski teada – mida teha, kui kohtad linnas metslooma?

29. aprillil avati Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis Eesti ühe tuntuima ja nõutuima taimejoonistaja Guara Muuga tööde näitus, mille teeb eriliseks tõsiasi, et 5. märtsil oma sajandat juubelit pidanud kunstnik annetas muuseumile osa oma pärandist. Valikut annetatud töödest saab uudistada kuni isadepäevani.

„Püha müristus! Anne kanalis sulistas täna krokodill!“ teatas ajalehepealkiri aastal 2012. Kuid see pole esimene – ega ilmselt ka mitte viimane – juhtum, kui linnaelanike ehmatavad eksootilised külalised. Eesti Loodusmuuseumi näitusel „Puudega linn“ saab neist mõnega nüüd lähemalt tuttavaks saada.

Reedel täitus 100. sünniaastapäev ühel Eesti nimekamal ja mitmekülgsemal loodusuurijal, hea jutuvestjana tuntud Viktor Masingul, kelle käe all sirgus sadu loodusteadlasi. „Viktor Masingul olevat kombeks olnud teha igas loengus üks nali, et tudengeid virgena hoida,“ meenutab Masingu endine õpilane, botaanik Uve Ramst. „Minu meelest puistas ta aga teravmeelsusi ja muhedaid nalju nagu varrukast!“ Aprillis saab Masingu juubeli puhul Eesti Loodusmuuseumi Muuseumipärli vitriinis imetleda tema kogutud orhideed herbaarlehel, liblikaid ja mineraale-kivimeid. 

Meistki peagi Kalamaja asukad. Et uue kodukandi ja naabritega tutvust teha, võtame tänavu esmakordselt piirkonna tähtsündmusest osa ja ootame kõiki huvilisi Kalamaja päevadel loodusmuuseumi programmis osalema.

Stardime uues kuues Eesti Loodusmuuseumi praktikaprogrammiga, mis pakub nii õppuritele kui karjääripöörajatele lisaks eralateadmiste rakendamisele võimaluse kogeda suve jooksul muuseumitöötaja elu kogu selle mitmekesisuses. Kandideerimine on avatud kuni 28. aprillini.