Looduse tundmaõppimisel on kooli kõrval oluline roll ka Eesti Loodusmuuseumil. Meie muuseumi haridusprogrammis osalemine annab õpilasele nii mõndagi. Juba traditsioonilisest õpikeskkonnast väljaminek mõjub värskendavalt ja paneb pea tööle. Muuseumis on võimalik sealsete õppevahendite abil katsuda ja uurida n-ö päris asju: uurida sirutatud mardika eksemplari või tudeerida mikroskoobi all seeneeoseid. Muuseumikülastus tervikuna annab teadmisi kultuuriasutustest ja julgustab meid ehk ka edaspidi külastama.

Kas oled kunagi tundnud, kuidas metsas jalutades pinged hajuvad ja meel rahuneb? Pole ime, sest meie side loodusega ulatub sügavale ajalukku. Loodus, kus meie esivanemad ellu jäid ja õitsesid, on jäänud alateadlikuks turvapaigaks, mis vähendab stressi ja pakub vaimset tasakaalu. Pole oluline, kas eelistad päikeselist mereäärt või sügavat metsa, mitmekesine ja elurikas keskkond on just see, mis aitab ajul lõdvestuda, toob rahu südamesse ja paneb meid tundma osana millestki suuremast.

Neljapäeval, 12. septembril avati Eesti Loodusmuuseumi järjekorras juba 62. seenenäitus, kus on igal päeval väljas üle 150 erineva Eesti metsades leiduvaid seeneliigi: söödavaid, mittesöödavaid ja mürgiseid seeneliike. Trepigaleriis on samal ajal avatud Ruth Huimerinna seenepiltide näitus “Õnneseen”. 

Tule meile tööle! Ootame oma meeskonda loovat ja tegusat
SÜNDMUSTE PROJEKTIJUHTI.

Lennusadamasse kerkiv Loodusmaja on jõudnud olulise vaheetapini. Baltimaade suurimasse puitmajja loodav Eesti Loodusmuuseumi püsiekspositsioon avatakse 2027. aasta alguses. Selleks, et see sündida saaks, kuulutas loodusmuuseum välja rahvusvahelise ideekonkursi auhinnafondiga 60 000 eurot. 

Kui kuum suvi jääb seljataha ja augustikuu viimased päevad toovad juba jahedust, hakkab mõningaid metsloomi tõmbama inimeste eluasemete poole: soojad ja mugavad korterid, majad ja suvilad tunduvad ühtäkki vastupandamatud! Mõned loomad satuvad meie korteritesse kogemata, otsides hubast kohta talveks või lihtsalt liikudes putukate järel. Selliste ootamatute külaliste hulgas võivad augusti lõpus ja septembri alguses olla ka ainukesed lendamisvõimelised imetajad — nahkhiired, kirjutab Eesti Loodusmuuseumi bioloog, haridus- ja meediaspetsialist Katerina Pesotski. 

Teisipäeva öösel said paraja üllatuse osaliseks Sillamäe elanik Ivan ja tema poeg, kui koerajalutamise käigus kohtuti kummalise loomaga. 

Linnade soojussaare efektiks nimetatavat nähtust tunneme me juba mitu sajandit. Selles, et hoida mikrokliimat linnakeskkonnas kontrolli all ning leevendada kuumasaarte palavust, mängivad olulist rolli puud, põõsad ja rohelus, kirjutab Eesti Loodusmuuseumi vanemkuraator ja botaanik Loore Ehrlich.

Tänavu on seene- ja muuseumientusiastidel pikkade traditsioonidega „Seenenäitusel“ võimalik kaasa lüüa rohkem kui külastajana. Esmakordselt on võimalik osaleda näitusel vabatahtlikuna -  kas külastusjuhi abi või seenekonsultandi töövarjuna! 

Linnas loodust otsides hakkavad esmalt silma kõrged puud, värvikirevad lilled ja toimekad linnud – pilku püüab suur, värviline või liikuv. Kui aga ümbrust tähelepanelikumalt vaadelda, märkab ka väikeseid silmatorkamatu välimusega tegelasi. Asfaldipragudes, puutüvedel, katustel, jalgradadel, haljasaladel ning muudes ootuspärastes ja ootamatutes kohtades on ennast sisse seadnud samblad. Nendel vähetuntud taimedel on väga omapärane elulaad ja oluline roll linnalooduses, kirjutab Eesti Loodusmuuseumi botaanik ja vanemkuraator Loore Ehrlich.

Niitmine on kirgi küttev teema: kes kurdab, et lokkavad rohuväljad linna ei sobi, kes näeb neis aga elurikkuse oaasi. On inimesi, kelle jaoks on tähtis hoida majaesine murulapp millimeetri täpsusega niidetuna, on inimesi, kes „golfiväljakuid“ ei hinda. Eesti Loodusmuuseumi teadlased ja spetsialistid kutsuvad üles niitmisesse pigem vabamalt suhtuma. 

Mõned liblikad võivad tunduda esmapilgul teineteisele äravahetamiseni sarnased, kuid vaid entomoloogide hoolikas uurimine annab tõestust – tegemist on siiski kahe erineva liigiga. Nii on Eesti teadlased leidnud Paapuast kaks liblikaliiki, mis olid seni teadusele veel tundmatud. Mis veel toredam: nime said mõlemad kahe Eesti lapse järgi.

Igal aastal külastab seenenäitust tuhandeid huvilisi, keda ühendab siiras soov seente kohta rohkem teada saada. Soovime tänavu luua näituse juurde rohkem ruumi ja aega ka seeneentusiastide omavaheliseks kohtumiseks ning kutsume kõiki seenesõpru pakkuma ühiseks kohtumiseks välja oma ideed.

Sel neljapäeval, 20. juunil kell 23.50 algab astronoomiline suvi. Selle puhul kutsub loodusmuuseum külla unustamatule peole, kus põimuvad looduse helid ja tantsurütmid üheks maagiliseks elamuseks.

Eesti Loodusmuuseumi haridusprogrammides osales lõppenud õppeaastal (september 2023 kuni juuni 2024) 16 719 last. Enim lastegruppe külastas meid septembris, mil muuseum pakkus seenenäitusega seotud programme. 

Eesti Loodusmuuseum kutsub kõiki loodushuvilisi osa võtma loodusvaatluste maratonist, mis toimub 8. juunil Toompargis. Laupäeval on suurepärane võimalus panna oma loodusvaatlusoskused proovile ja saada põnevaid teadmisi ning praktilisi oskusi.

Riigi Kinnisvara koostöös Kliimaministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, et leida parim kunstiteose ideelahendus Loodusmaja kvartali esindusväljakule, mis rikastaks ümbritsevat keskkonda ja looks positiivset meeleolu Loodusmaja külastajatele. Oodatav kunstiteos peab olema seotud aktuaalsete keskkonnateemadega või väljendama inimese ja looduse suhet.

Nordecon AS on sõlminud alltöövõtulepingud Loodusmaja ehitustööde puidulahenduste tootmiseks, tarneks ja paigalduseks ettevõtetega OÜ Peetri Puit (Arcwood) ja OÜ EstNor.

Eesti Loodusmuuseum otsib terve suve läbi kestva kampaania raames kõige elurikkamat aeda! Kas sinu aed on selline, kus on mõeldud nii putukatele kui vihmaussidele, siilidele kui tolmeldajatele? Kas sina oled aednik, kes oskab hinnata elurikkust igas rohukõrres ja puuoksas, mullakamaras ja nektaritilgas? Kui jah, siis ootame sind osalema „Elus on ilus“ elurikka aia konkursil! Osaleda saavad Tallinna või Tallinna lähiümbruse aiaomanikud. Aiafotod palume saata meile hiljemalt 30. juuniks aadressil @email, paberpildid Lai 29a, Tallinn. Lisa kindlasti ka kaaskiri (maksimaalselt 1A4), kus oma aianduspõhimõtetest ja elurikkuse toetamisest räägid. Ära unusta lisada aadressi ja kontaktandmeid. Lõppvooru pääsenud aedu külastab žürii ja võitjad kuulutame välja augusti lõpus. Auhinnad panevad välja Eesti Loodusmuuseum, Hortes ja Nordic Botanical. 

Üle kogu Eesti on märgata huvitavaid plakateid, mille sõnumid näivad esmapilgul endale vastukäivat. Konna pilt ning juures kiri: „See ei ole konn“? Täies lehes puu ja juures tekst „See ei ole puu“? Tegemist on Eesti Loodusmuuseumi värske kampaaniaga „See on elupaik“, mis kutsub väärtustama ja märkama elurikkust. 

Kevadine metsas uitaja võib juba märgata, et nina on maast välja pistnud nii mõnedki seened – silma jäävad oma punase värvi ja elegantse oleku tõttu kindlasti harilikud karikseened, hooaja alguses kutsuvad uudistama kurrulised kuhikmürklid ja kogritsad. Kuid millist neist tasuks korjata, milline aga on targem metsa maha jätta?

Karulauk (Allium ursinum) on üks esimesi kevadekuulutajaid, kes oma vitamiinidest pungil rohelusega eestlaste toidulaual armastatud lemmikuks on saanud. Tänu soojadele ilmadele on esimesed karulauguhakatised juba oma pead mullast välja pressinud. Mida pead aga enne metsa minemist teadma?

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu (EPRA) žürii kuulutas esmaspäeval, 18. märtsil välja ja andis üle 2023. aasta Kommunikatsiooniteo konkursi kategooriavõitja auhinnad parimatele era-, avaliku ja kolmanda sektori kommunikatsiooniprojektidele. Lisaks pälvisid kaks tööd eriauhinnad. Eesti Loodusmuuseumi seenenäituse kommunikatsioon võidutses avaliku sektori kategoorias.

Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu (EPRA) žürii kuulutas esmaspäeval, 18. märtsil välja ja andis üle 2023. aasta Kommunikatsiooniteo konkursi kategooriavõitja auhinnad parimatele era-, avaliku ja kolmanda sektori kommunikatsiooniprojektidele. Lisaks pälvisid kaks tööd eriauhinnad. Eesti Loodusmuuseumi seenenäituse kommunikatsioon võidutses avaliku sektori kategoorias.