Eesti Loodusmuuseumi õpetaja Tiina Vahtra leidis oma esimesel seeneretkel erakordse seene, mis tõestab, et seenenäitus pole lihtsalt põnev, vaid ka teaduslikult oluline. Tiina korjas Keila lähedalt tammikust puraviku, kelle loodusmuuseumi botaanik ja näituse konsultant Jana-Maria Habicht määras üliharuldaseks ja puuduliku andmestikuga kuld-kivipuravikuks (Butyriboletus appendiculatus). Pärast põhjalikumat uurimist selgus, et tegemist on siiski Fechtneri kivipuravikuga (Butyriboletus fechtneri), kes kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ja on Eesti punase nimestiku järgi kriitilises seisundis. 

Haapsalu ja Läänemaa Muuseumite kogu ümberkorraldamise käigus jõudis septembris Eesti Loodusmuuseumi kogusse 207 zooloogilist eksemplari, mille hulgas on topiseid, skelette, linnumune ja ka märgpreparaate. Eesti Loodusmuuseumi kuraatorid rõõmustavad, et nende hallatavad kogud said rikkaliku täienduse. 

Eesti Looduse fotovõistluse selleaastased võitjad on selgunud. Eesti Loodusmuuseumi eripreemia võitis tänavu Ilmar Kauri foto "Musträstas pihlapuus". Tema auhinnaks on võimalus korraldada oma fotonäitus Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis.

President Alar Karis kuulutas 17. novembri uudishimupäevaks. Eesti Loodusmuuseum sai vahvast ideest innustust ning otsustas terve novembri uudishimule pühendada, tähistades seda ka magusa kampaaniaga „Lõunapakkumine Eesti Loodusmuuseumis“. 

Riigi Kinnisvara koostöös Kliimaministeeriumiga viis läbi kunstikonkursi, et leida sobivaim kunstiteose ideelahendus Loodusmaja kvartali esindusväljakule. Kunstikonkurss osutus väga populaarseks ja žürii tegi valiku 43 kavandi hulgast. Võitjaks valiti René Reinumäe võistlustöö „Rebane, vaata, ma olen rebane!“.

Suve alguses esmakordselt välja kuulutatud Eesti Loodusmuuseumi aiakonkursi „Elus on ilus“ võitis Tallinna Õismäe Vene Lütseum. Žüriisse kuulunud muuseumi botaanik Jana-Maria Habicht ja entomoloog Aare Lindt kiitsid kooli algatust väga ja lisasid, et õpilased ja õpetajad on näinud palju vaeva loomaks endale ja kogukonnale elurikkusest pakatav keskkond. 

„Siin elades me kipume ära unustama, kui imelises kohas me elame ja võtame seda kuidagi iseenesestmõistetavalt,“ ütleb fotograaf Kalmer Lehepuu oma värske isikunäituse kohta. „Loodan seda vaatajale meelde tuletada ja näidata!“ 

Eesti Loodusmuuseumi järjekorras 62. seenenäitus on läbi saanud. Kokku käis näitusel 5688 külalist, mis teeb keskmiseks 517 inimest päevas. Tegemist on väga hea tulemusega, jäädes viimase kümne aasta lõikes arvuliselt kolmandale kohale. 

Eesti Loodusmuuseumi seenenäitusele, mis avati 12. septembril juba 62. korda, on jõudnud kaks huvitavat seeneliiki, kes mõlemad näevad välja omamoodi iseäralikud ning pakuvad seenesõpradele avastamisrõõmu. 

Looduse tundmaõppimisel on kooli kõrval oluline roll ka Eesti Loodusmuuseumil. Meie muuseumi haridusprogrammis osalemine annab õpilasele nii mõndagi. Juba traditsioonilisest õpikeskkonnast väljaminek mõjub värskendavalt ja paneb pea tööle. Muuseumis on võimalik sealsete õppevahendite abil katsuda ja uurida n-ö päris asju: uurida sirutatud mardika eksemplari või tudeerida mikroskoobi all seeneeoseid. Muuseumikülastus tervikuna annab teadmisi kultuuriasutustest ja julgustab meid ehk ka edaspidi külastama.

Kas oled kunagi tundnud, kuidas metsas jalutades pinged hajuvad ja meel rahuneb? Pole ime, sest meie side loodusega ulatub sügavale ajalukku. Loodus, kus meie esivanemad ellu jäid ja õitsesid, on jäänud alateadlikuks turvapaigaks, mis vähendab stressi ja pakub vaimset tasakaalu. Pole oluline, kas eelistad päikeselist mereäärt või sügavat metsa, mitmekesine ja elurikas keskkond on just see, mis aitab ajul lõdvestuda, toob rahu südamesse ja paneb meid tundma osana millestki suuremast.

Neljapäeval, 12. septembril avati Eesti Loodusmuuseumi järjekorras juba 62. seenenäitus, kus on igal päeval väljas üle 150 erineva Eesti metsades leiduvaid seeneliigi: söödavaid, mittesöödavaid ja mürgiseid seeneliike. Trepigaleriis on samal ajal avatud Ruth Huimerinna seenepiltide näitus “Õnneseen”. 

Tule meile tööle! Ootame oma meeskonda loovat ja tegusat
SÜNDMUSTE PROJEKTIJUHTI.

Lennusadamasse kerkiv Loodusmaja on jõudnud olulise vaheetapini. Baltimaade suurimasse puitmajja loodav Eesti Loodusmuuseumi püsiekspositsioon avatakse 2027. aasta alguses. Selleks, et see sündida saaks, kuulutas loodusmuuseum välja rahvusvahelise ideekonkursi auhinnafondiga 60 000 eurot. 

Kui kuum suvi jääb seljataha ja augustikuu viimased päevad toovad juba jahedust, hakkab mõningaid metsloomi tõmbama inimeste eluasemete poole: soojad ja mugavad korterid, majad ja suvilad tunduvad ühtäkki vastupandamatud! Mõned loomad satuvad meie korteritesse kogemata, otsides hubast kohta talveks või lihtsalt liikudes putukate järel. Selliste ootamatute külaliste hulgas võivad augusti lõpus ja septembri alguses olla ka ainukesed lendamisvõimelised imetajad — nahkhiired, kirjutab Eesti Loodusmuuseumi bioloog, haridus- ja meediaspetsialist Katerina Pesotski. 

Teisipäeva öösel said paraja üllatuse osaliseks Sillamäe elanik Ivan ja tema poeg, kui koerajalutamise käigus kohtuti kummalise loomaga. 

Linnade soojussaare efektiks nimetatavat nähtust tunneme me juba mitu sajandit. Selles, et hoida mikrokliimat linnakeskkonnas kontrolli all ning leevendada kuumasaarte palavust, mängivad olulist rolli puud, põõsad ja rohelus, kirjutab Eesti Loodusmuuseumi vanemkuraator ja botaanik Loore Ehrlich.

Tänavu on seene- ja muuseumientusiastidel pikkade traditsioonidega „Seenenäitusel“ võimalik kaasa lüüa rohkem kui külastajana. Esmakordselt on võimalik osaleda näitusel vabatahtlikuna -  kas külastusjuhi abi või seenekonsultandi töövarjuna! 

Linnas loodust otsides hakkavad esmalt silma kõrged puud, värvikirevad lilled ja toimekad linnud – pilku püüab suur, värviline või liikuv. Kui aga ümbrust tähelepanelikumalt vaadelda, märkab ka väikeseid silmatorkamatu välimusega tegelasi. Asfaldipragudes, puutüvedel, katustel, jalgradadel, haljasaladel ning muudes ootuspärastes ja ootamatutes kohtades on ennast sisse seadnud samblad. Nendel vähetuntud taimedel on väga omapärane elulaad ja oluline roll linnalooduses, kirjutab Eesti Loodusmuuseumi botaanik ja vanemkuraator Loore Ehrlich.

Niitmine on kirgi küttev teema: kes kurdab, et lokkavad rohuväljad linna ei sobi, kes näeb neis aga elurikkuse oaasi. On inimesi, kelle jaoks on tähtis hoida majaesine murulapp millimeetri täpsusega niidetuna, on inimesi, kes „golfiväljakuid“ ei hinda. Eesti Loodusmuuseumi teadlased ja spetsialistid kutsuvad üles niitmisesse pigem vabamalt suhtuma. 

Mõned liblikad võivad tunduda esmapilgul teineteisele äravahetamiseni sarnased, kuid vaid entomoloogide hoolikas uurimine annab tõestust – tegemist on siiski kahe erineva liigiga. Nii on Eesti teadlased leidnud Paapuast kaks liblikaliiki, mis olid seni teadusele veel tundmatud. Mis veel toredam: nime said mõlemad kahe Eesti lapse järgi.