2023. aasta lõpus palju poleemikat tekitanud Eesti Loodusmuuseumist vastutahtsi rändama läinud händkakk tegi ajalugu ning tõi koju Muuseumiroti ehk muuseumide aastaauhinna turundusteo kategoorias. „Tegemist on hea näitega olukorrast, et kui elu annab sulle sidruneid – vargus seda muuseumi jaoks kindlasti on – siis saab neist hea taktikalise reageerimise abil teha maailma parimat limonaadi,“ ütles võidu kohta loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks.
Händkakk varastati muuseumi fuajeest 2023. aasta 11. oktoobril. Sellest hetkest rullus lahti mitu nädalat kestev saaga „Eesti otsib händkakku“. Kaku-uudiste jagamine tõi muuseumile rea annetatud händkakke, 50 meediakajastust, tuntuse kasvu, plaanivälise kakunäituse ja palju uusi (kaku)sõpru. Pärast (sotsiaal)meedias avaldatud vargusevideo avaldamist muutus händkakk loetud tundidega viraalseks ning klippi jagati ühismeedias tuhandeid kordi.
Ootamatult sülle kukkunud turundusprojekti edukus tugines suuresti oskuslikul ja loomingulisel kriisihaldusel, kus sündmuste kiirele arengule suudeti reageerida leidlikult ja tõhusalt. Kaasa lõid lisaks muuseumiperele muidugi politsei- ja piirivalveamet, kogukond ja meedia. See tõi kaasa avaliku huvi kasvu, kuid ühendas ka koostööd paljude vabatahtlike ja toetajatega, millel on muuseumile eriline väärtus. Lisaks sai händkakust folkloori ja rahvapärimuse allikas – teda hakati sotsiaalmeedias hellitavalt kutsuma rändkakuks, second-händ kakuks, Eesti rahvuslinnuks jne.
Kui tähelepanelike inimeste ja politsei abiga händkakk tagasi koju jõudis, otsustas muuseum avada hüpiknäituse, kus esitleda nii erioperatsiooni peategelast kui ka vahepeal annetatud kakke. Näitusele jõudsid tuhanded inimesed ja sajad kasutasid võimalust teha endast ja staarkakuks Instagrami selfie.
Kõige tähtsam on aga ehk see, et kakuloo humoorikus ja südamlikkus tõid külastajad loodusele lähemale. Lisaks tõestas see juhtum, et muuseumidel on potentsiaal jõuda laiema avalikkuseni, kui lugu on esitatud loovalt ja kaasahaaravalt. Ja lisaks muuseumi tuntuse tõusule jõudis paljude kurikaelte teadvusesse asjaolu, et muuseumidest pole mõistlik varastada.
Händkaku vargusest kujunes seega üks riigi aasta suurimaid meediakampaaniaid, mis andis loodusmuuseumile väärtusliku kogemuse kriisikommunikatsiooni, koostöö ja kiire reageerimise vallas. „Händkaku koju jõudmine andis meile selge signaali, et selline eriline sündmus väärib tähistamist,“ ütles Jõks. „On suurepärane, et meid on tunnustatud nüüd ka Muuseumiroti auhinnaga. Händkakk tõi Muuseumiroti koju!“
Eesti muuseumide aastaauhindade konkursi eesmärk on tunnustada parimaid muuseumispetsialiste ning tuua avalikkuse jaoks rohkem esile muuseumitöö erinevaid tahke. Aastaauhindu ehk Muuseumirotte annab Eesti Muuseumiühing välja koos Muinsuskaitseametiga. Muuseumiroti konkursi ajalugu ulatub 2004. aastasse, kui esmakordselt auhinnati parimaid näitusi. Praeguses formaadis, mitme kategooriaga auhinnasündmust, hakati korraldama 2010. aastast. Eesti Loodusmuuseumi auhinnariiulil on varasematest aastatest neli muuseumirotti: aasta konserveerimistöö (2021), aasta näitus (2015; 2020) ning aasta arendusprojekt (2017).
