Geoloogilisse kogusse kuuluvad peamiselt fossiilid, kivimid ja mineraalid, mida on kokku ligikaudu 34 500 eksemplari. Kogu täieneb nii tänu loodushuviliste leitud ja muuseumisse toodud kui ka kuraatori kogutud objektidele arvelt.
Geoloogilisi kogusid saab kasutada nii kohapeal kui ka välja laenutada. Kohapeal kasutamise korraga saab tutvuda siin, erinevatel eesmärkidel tehtavate laenude tingimustega saab tutvuda siin: teaduseesmärgil laenutamine, hariduseesmärgil laenutamine, muul eesmärgil laenutamine.
Fossiilide kogu
Fossiilide kogusse kuulub veidi üle 24 600 kivistise, millest pooled pärinevad Eestimaa Provintsiaalmuuseumi ajast. Need on 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kogunud baltisaksa nimekad loodusteadlased nagu näiteks Carl Friedrich Schmidt, Alexis von der Pahlen ja Ernst Friedrich von Koken.
Suurem osa loodusmuuseumi kivististest on kogutud Eestist. Enamjaolt esindavad need Paleosoikumi aegkonnas Eesti ala katnud ürgmere elustikku: trilobiite, nautiloide, meriskorpione, brahhiopoode, rüükalu ja teisi ürgolendeid. Lisaks neile kuuluvad Eesti leidude hulka ka näiteks paar mammutihammast ja -võhka.
Ligikaudu viiendik loodusmuuseumi fossiilidest on kogutud väljastpoolt Eestit. Kõige eksootilisemateks neist võib pidada USA-st ja Saksamaalt pärit kolme Nothosauruse ja ühte Plesiosauruse skeletifragmenti. Enamus ürgimetajate hambaid, võhku ja muid skeletielemente on kogusse jõudnud Venemaalt.
Geoloogilises ekspositsioonis on muuseumikülastaja ees vaid valik fossiilidest, valdav osa neist paikneb hoopis geoloogilise kogu hoidlas.
Kivimite kogu
Kivimite kogusse kuulub veidi üle 6200 kivimi. Mõnda eksemplari saab uudistada loodusmuuseumi geoloogia püsinäitusel, kuid lõviosa kivimite kogust on varjul geoloogia hoidlas.
Esmapilgul ühesugused tunduda võivad kivimid on olemuse või tekkeviisi järgi jagatud kollektsioonidesse. Valdav osa kivimikollektsioonidest koosnevad erinevatest Eesti ala tüüpilistest settekivimitest: põlevkividest, karbonaatkivimitest, savidest, liivadest ja liivakividest. Üheks erilisemaks koguks muuseumi kivimite seas võib lugeda fossiilirikkaid kivimeid koondavat kollektsiooni, kuhu kuuluvad eksemplarid sisaldavad kas väga palju või mitmeid erinevaid kivistisi. Sellised kivid on teadlastele kasulikuks infoallikaks kunagiste ökosüsteemide uurimisel.
Kristalsete kivimite jaotus on lihtsam: need on jaotatud tard- ja moondekivimite ning purskekivimite kollektsiooniks. Üks pisemaid, kuid sealjuures eksootilisemaid, on aga meteoriitide kollektsioon, kuhu kuulub kaks Venemaalt Sihhote Alini kraatritest pärit raudmeteoriiti. Üks meteoriitidest on geoloogia hoidlas, teist saab aga oma silmaga näha geoloogia saali kosmoseseinal.
Mineraalide kogu
Mineraalide kogu sisaldab pisut üle 3400 mineraali, mis on kokku kogutud eri paigust üle kogu maailma. Hoidla sahtlites on varjul eri suuruses ja värvitoonis mineraale nii Eestist kui ka mujalt Euroopast, Venemaalt, Lõuna-Ameerikast, Põhja-Ameerikast, Austraaliast ning Aafrikast.
Mineraalide kogu eksemplarid on praegusel hetkel rühmitatud nende koguja järgi, kuid edasise töö käigus jaotatakse mineraalid nende keemilisel koostisel põhinevatesse kollektsioonidesse. Kuigi mineraale võiks näiteks ju ka värvide järgi grupeerida, on siiski hulk mineraale, mis võivad olenevalt tekketingimustest olla väga erineva värvusega. Osadele mineraalide värvilistele erimitele on lausa oma nimetus antud: lillat kvartsi tuntakse ametüsti nime all, roheline berüll on aga haruldane vääriskivi smaragd. Just seepärast on kindlam mineraalide kollektsioonidesse jaotamisel lähtuda igale mineraalile eriomasest keemilisest koostisest.
Karin Truuver
geoloogilise kogu kuraator
@email
