Invasiivsed taimeliigid on inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tulemusel oma looduslikult levialalt väljaspool kasvama sattunud taimed. Nad levivad uutes kasvukohtades kiiresti edasi, ohustades kohalikku taimestikku ja muutes elupaiku. Viimasel ajal on kõige suuremateks nuhtlusteks aiapidajatele hästi tuntud pargitatar, kanada kuldvits ja verev lemmalts.
Kuidas vältida invasiivse taimeliigi sattumist aeda?
- Ära too välisreisidelt Eestisse kaasa uusi liike, vaid eelista kodumaiseid taimi. Võõrliik võib uues tingimuses muutuda invasiivseks.
- Tutvu ka kodumaiste probleemliikidega, kelle arvukuse suurenemine võib sarnaselt võõrliikidega mõjutada teisi looduslikke liike.
- Invasiivsed taimed on sageli vastupandamatult dekoratiivsed. Enne oma aeda istutamist või külvamist uuri põhjalikult, mis taimega on tegu. Uuri tuttava aiapidaja käest saadud taime kombeid – on teda lihtne või keeruline ohjata?
Mida teha, et invasiivne taimeliik Sinu aiast edasi ei leviks?
- Ära jaga võõrliike teiste aiapidajatega.
- Eemalda tuule või lindudega levivatelt taimedelt viljad enne nende küpsemist või kaeva üle käte läinud taimed võimalikult terve juurikaga-risoomiga maast välja.
- Ära vii rohitud või väljakaevatud taimi metsa alla, kus nende seemned võivad idanema hakata ja uuele taimekogumile alguse panna.
- Komposti taimejäägid oma aias või kohaliku omavalitsuse pakutavatel kompostiväljakutel. Vaata lisaks ka Eesti Loodusmuuseumi kompostimise juhist.
Kui avastad oma aiast tundmatu taime, siis uuri, kas ta on invasiivne või mitte. Ohtliku liigi korral küsi tõrjumiseks nõu Keskkonnaametilt.
Loe võõr- ja probleemliikide kohta lisaks https://www.keskkonnaamet.ee/voorliigid.
Võõrliikide saad uurida ka andmebaasist NOBANIS https://www.nobanis.org/search-alien-species/.