61. seenenäitus
07.–17.09.2023
7.–17.09.2023 toimunud Eesti Loodusmuuseumi 61. seenenäitusel ootasid külastajaid rohkem umbes 170 seeneliiki, millest vähemalt pooled on söödavad. Seenenäitust külastas 8577 inimest.
„Seeni on meie metsades tänavu erakordselt palju, ent mitmed mürgised liigid sarnanevad välimuselt heade söögiseentega. Seega on seenenäitus suurepärane võimalus värskendada oma teadmisi enne metsa minekut,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks. „Meie vastu on huvi kordades suurem, kui praegune maja ära mahutab. Aga kas Eesti Loodusmuuseumi kauaoodatud uue maja ehitus lähiajal ka algab, sõltub valitsuse järgmiste nädalate otsustest. Kui otsus on positiivne, siis on lootust, et mõne aasta pärast tervitame seenehuvilisi uues ja oluliselt avaramas muuseumis.“
Eesti Loodusmuuseumi bioloog Loore Ehrlich lisas, et iga seenenäitus on erinäoline. „Seeneaastad pole vennad – kui mullu oli äärmiselt kesine seeneaasta ja olime rõõmsad iga pilviku üle, siis tänavu on pilt hoopis teine. Seeni on Eesti metsades rikkalikult ning loodame, et saame pakkuda külastajatele nii tuttavaid liike kui ka põnevaid avastusi,“ sõnas ta.
Seenenäituse ajal olid kohal Eesti Loodusmuuseumi konsultandid, kelle käest saab informatsiooni seente omaduste kohta. „Meie põhiline sõnum on – kui sa pole 100 protsenti kindel, et tegemist on söögiseenega, palun jäta ta metsa. Ükski suutäis pole seda riski väärt,“ rõhutas Loore Ehrlich.
Seenäituse ajal viisid muuseumiõpetajad läbi erinevaid seeneteemalisi haridusprogramme nii lasteaia- kui koolilastele.
Peeter Laurits "Miski on kõigega seotud"
08.09.2022-17.09.2023
Vaata virtuaalnäitust!
See on näitus, mis pakub uusi viise looduse nägemiseks. Nähtamatud ja vaevu aimatavad protsessid on looduses palju olulisemad kui silmaga nähtavad ja käega katsutavad. Mulla alla, kus keeb pulbitsev elu, me pilk naljalt ei küüni. Märkame ainult väga väikest osa sellest, kuidas elusilmas kõik kõigega seotud on. Teiste eluvormide teadvelolek, nende omavaheline suhtlus ja vastastikused mõjud jäävad me meelte ulatusest välja. Siit edasi aitavad teadmised ja kujutlusvõime. Mida ei saa näha, seda saab kujutleda.
Peeter Laurits (sünd 1962) on õppinud Tartu ja Leningradi Riiklikes Ülikoolides, Eesti Humanitaarinstituudis ning New Yorgi International Centre of Photography’s. Lauritsa peamisteks väljendusvahenditeks on fotograafia ning digitaalsed manipulatsioonid. Ta on rikastanud fotograafilisi väljendusvahendeid ning avardanud foto rolli Eesti kultuuriruumis. Üheksakümnendatel tegeles ta DeStudio koosseisus meediakriitiliste mängudega, kuid pöördus peagi süvaökoloogiasse, kolis metsa ning ühendas oma elus ja loomingus neoliitilised ning postindustriaalsed põhimõtted. Praegu on ta loomingu keskmes posthumanistlik eetika. Laurits on teinud isiknäitusi nii Londonis, Berliinis, Moskvas kui Chiang Mais, ta töid on ostetud muuseumitesse ja erakogudesse ning tellitud monumentaalteoseid avalikku ruumi. 2017 kutsuti ta Tartu Ülikooli vabade kunstide külalisprofessoriks ning aastast 2021 kureerib ta rahvusvahelist teadus- ja kunstisümpoosionit Biotoopia.
Kuraator: Ulla Villem
Konsultant: Tiina Määrmann
Trükk: Siim Vahur, Artproof
Aleks Märtson, Elavad Pildid
Heli: Ann Reimann
Veljo Runnel
Animatsioon: Maido Hollo, Tolm stuudio
Sirm: Rein Thetloff
Keeletoimetus: Leelo Laurits
Ingliskeelne tõlge: Kristi Lahne
Venekeelne tõlge: Anna Mar
Montaaž: Siim Soop
Illar Muul - mees puu otsast
21.03.2023-20.08.2023
Saaremaalt pärit Illar Muul põgenes perega Eestist sõja eest 1944. aastal ning jõudis lõpuks Ameerika Ühendriikidesse. Elu keerdkäigud viisid Muuli sõjaväe teenistusse, kus ta õppis bioloogiks ning sattus troopikasse uurima lendoravaid. Oma töö hõlbustamiseks mõtles ta välja lahenduse, kuidas ehitada puude vahele neid kahjustamata rippteed. Lisaks teadustööle oli Muuli jaoks oluline ka metsade kaitse ning turismi populariseerimine. Kõigis oma tegevustes püüdis ta leida lahendusi, mis aitaksid kaasa ka kohalike kogukondade elu paranadamisele.
2020. aastal, peale Illar Muuli surma, jõudis tema pärand Eesti Loodusmuuseumisse. Tänaseks on valminud nende põhjatute materjalide alusel esimene näitus, mis tutvustab Illar Muuli inimese ja teadlasena. Näitusel on väljas üle 20 Illar Muuli joonistuse, mis kujutavad erinevaid lendoravate liike. Näituse jaoks said kõik liigid ka eestikeelsed nimetused. Sama palju on väljas ka ajaloolisi fotosid, mis annavad tervikpildi Illar Muuli elust ja tööst.
Seened läbi lapse silmade
08.09 - 28.11.2022
Kevadel 2022 otsustasime korraliku sügisese seenesaagi garanteerimiseks kuulutada välja laste seenejoonistuste võistluse. Saabunud kuiv sügis näitab, et meie ettenägelikkus on ennast ära tasunud.
Seenejoonistuste võistlusele laekus kokku 63 tööd erinevatest huvi- ja üldhariduskoolidest. Kõik pildid olid väga meeleolukad ning neil oli kujutatud nii äratuntavaid seeneliike kui ka muinasjutulisi seeni. Oli näha, et teema oli lapsi inspireerinud. Žürii töö oli mõistagi sellevõrra keerulisem.
Käesolevale näitusele jõudis 14 parimat võistlustööd ja vaatamist peaks jaguma ka nõudlikumale maitsele. Seene-entusiasti rõõmustavad kindlasti äratuntavad lemmikliigid, vabameelsemat näitusekülastajat fantastilised stseenid metsaelanike argipäevast, mis võivad, aga ei pruugi põhineda tõestisündinud lugudel.
Seenenäitus 60
8. -18. 09.2022
Esimene seenenäitus leidis Eesti Loodusmuuseumis aset juba 1946. aastal ning mõningate pausidega rõõmustas sel korral publikut juba 60. korda. Juubelinäitusel said külastaja piiluda seenenäituse korraldamise telgitagustesse läbi aegade ning kuulata muuseumi audiogiidi vahendusel praeguste ja kunagiste tegijate meenutusi seenenäituse korraldamisest, seeneretkedel käimisest ja seente näitusele panemisest.
Koos näituse avamisega 8. septembril esitleti ka raamatut "60 seenenäitust Eesti Loodusmuuseumis", mille on arhiivimaterjalide ning kunagiste ja praeguste näitusetegijate meenutuste põhjal kokku pannud kuraatorid Marja-Liisa Kämärä ja Loore Ehrlich.
Näituse info leiab siit >>>
Hirmus armas nahkhiir
13.02.2020 - 10.08.2022
Koroona sunnil enneolematult pikaks ajaks meie näitusesaali jäänud ajutine näitus nahkhiirtest oli samas ka äärmiselt populaarne. Nii peakski muuseumipublik ehk koroonaviirusele hoopis tänulik olema, et näitust pikemalt nautida sai.
Näitus pärjati ka 2021. aastal Muuseumiroti auhinnaga ajutise näituse kategoorias.
Nüüd saavad külastajad näitust imetleda meie virtuaalmuuseumis >>>
Näituse sisututvuste leiab siit >>>
