Täna, 26. jaanuaril tähistatakse rahvusvahelist keskkonnahariduse päeva. Vahetuim looduskogemus sünnib kahtlemata õues, ent muuseumil on oluline roll, et loodusearmastust luua. Egle Hecht, muuseumi direktori asetäitja keskkonnahariduse alal, kirjutab muuseumi pakutavatest haridusprogrammidest, huviringidest, laagritest ning teistest võimalustest lähemalt.
Loodusmuuseum on olnud aastakümneid üks olulisemaid keskkonnahariduse edendajaid Eestis - läbi aja on muuseum pakkunud kümneid põnevaid haridusprogramme, erinevaid loodusringe ning sõitnud külla nii linna kui ka maale. Lõppenud aastal osales meie haridusprogrammides üle 16 000 inimese ning korraldasime enam kui 700 muuseumitundi.
Haridusprogrammid kõigile vanustele ja keeletaustadele
Muuseumi haridusprogrammid on loodud erinevaid vanuserühmi ja keeletaustu silmas pidades ning on tihedalt seotud riikliku õppekavaga. Oma programmides oleme lõiminud erinevaid õppeaineid, mis annab võimaluse omandada keskkonnateadmisi väga praktiliselt - näiteks õppida tundma mitte ainult kliimamuutustega kaasnevaid looduslikke, vaid ka sotsiaalseid protsesse. Programmides saavad osaleda kõik, lasteaialastest gümnaasiuminoorteni. Enamik meie haridusprogramme kannab kvaliteedi märgina Murakamärgist.
Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammile ning Tallinna Haridusametile saame mitmetele koolidele pakkuda ka tasuta haridusprogramme. Nõudlus programmide järele on mõistagi suur ning kohad täituvad kiiresti. Seetõttu otsime läbi partnerluste teisigi võimalusi lastegruppidele tasuta programmide pakkumiseks. Sügisesel õuesõppenädalal tegime näiteks koostööd Tallinna linnaga – seeläbi oli lastel ja noortel võimalus tasuta külastada Paljassaare reoveepuhastusjaama ja jäätmejaama ning õppida ressursside ringluses hoidmise põhitõdesid.
Muuseumitundide teemade ring on lai ning sobiva tegevuse saab valida igal ajal, ka programmiväliselt. Oleme üritanud hoida hinnad mõistlikud, et meie haridusprogrammid oleksid kättesaadavad võimalikult paljudele. Lisaks eestikeelsetele haridusprogrammidele pakume eraldi fookusega programme õpilastele, kes on üle minemas eestikeelsele õppele, et aidata neil mänguliselt omandada uusi eestikeelseid mõisteid. Vabariigi aastapäeva lähenedes õpime näiteks tundma Eesti rahvussümboleid. Aastaläbi on võimalik rohkem teada saada elu kohta mullas, rakkudest ja ainuraksetest ning samblikest ja sammaltaimedest.
Läbi aasta ootame tillukesi, väikeseid ja noori teadlasi loodusringidesse, et nendega koos matkata, teha põnevaid laborikatseid ning ammutada uusi teadmisi botaanikast, zooloogiast ja geoloogiast. Koolivaheaegadel korraldame lastelaagreid, kus leiavad huvitavat tegevust nii seiklejahinged kui ka omaette nokitsejad. Saab uudistada ja uurida, meisterdada ning avastada ümbritsevat linnaloodust. Eelmisel aastal matkasime laagris osalejatega ka näiteks Aegna saarel, et saada praktilisi matkatarkusi ning õppida, kuidas looduses toime tulla. Lühikestes linnalaagrites ehk muuseumihommikutel on olnud võimalik teha väikese tasu eest lühidalt tutvust maapõue saladuste, metsloomade talvitumise, selgrootute, putukate või isegi kasside ja koerte ning dinosaurustega.
Muuseumiseinte vahelt lähme välja ka õuesõppe nädala raames – sel aastal vaatleme näiteks linde ning räägime nende tervisest ja toitumisest või viime läbi rannikuvaatlusi, kus õpilased saavad kasutada erinevaid mõõteriistu ja abivahendeid rannikut mõjutavate tegurite ja elusorganismide tundma õppimiseks.
Otsime ühes partneritega pidevalt võimalusi, kuidas olla muuseumiga olemas ka erinevatele kogukondadele. Ainuüksi eelmisel aastal olime elamusliku ja haridusliku programmiga väljas nii Kalamaja päevadel, Ülemiste City perepäeval kui ka PÖFFi ajal Just Filmi perepäeval.
Muuseum tuleb külla sinna, kuhu soovid
Mõistame, et üks sagedasemaid takistusi muuseumitundides osalemisel on transport. Just seetõttu oleme juba aastaid pakkunud ka võimalust kutsuda muuseum enda juurde - programmi “Muuseum tuleb külla” raames sõidavad meie õpetajad koolidesse ja lasteaedadesse üle Eesti, tuues muuseumitunni otse huviliste, koolide ja lasteaedade kõrval ka täiskasvanute gruppideni. Meie muuseumi õpetajad on käinud külas koolides ja lasteaedades Hiiumaast Rõugeni.
Uus maja, veel rohkem võimalusi
2027. aastal avab Eesti Loodusmuuseum uksed uues mereäärses Loodusmajas Kalamajas – Baltimaade suurimas puitehitises. Seeläbi saab muuseumist Põhjamaade kaasaegseim muuseum ning tekivad ka täiesti uued ja erakordsed võimalused keskkonnahariduse pakkumiseks.
Veel aasta jagu saab muuseumit külastada ligi paarisajal ruutmeetril Tallinna vanalinnas Laial tänaval, kuhu paratamatult rohkem külastajaid ei mahu. Uues majas tervitame huvilisi aga ligi 10 korda suuremal väljapanekul, kokku umbes 3000 ruutmeetril ekspositsioonidel ja õppepindadel. See tähendab, et saame vastu võtta ligi 200 000 inimest aastas ning pakkuda ka mitmekesisemat keskkonnahariduse programmi.
Mõistagi on juba praegu loodusmuuseumi näitused keskkonnahariduslikud, kuid uues majas alustame ka uue hooga. Uue tuumnäitusega kooselu kunstist soovime näidata, et looduses on kõik omavahel seotud ning inimene on selle osa. Uue muuseumi esimene ajutine näitus räägib aga äärmuslikest ilmastikunähtustest ja kliimamuutustest.
Keskkonnaharidus ja muuseumikülastus - kaks ühes
Vahetuim looduskogemus sünnib kahtlemata õues, ent muuseumil on oluline roll, et loodusearmastust luua ning innustada sinna jõudma. Muuseumitunnid ja haridusprogrammid, linnalaagrid ja muuseumihommikud on hüppelauaks, mis õpetavad läbi kaasahaaravate kogemuste loodust märkama, mõistma ja hoidma.
Eesti Loodusmuuseum ühendab keskkonnahariduse ja muuseumikülastuse. Haridusprogrammide kaudu jõuavad muuseumisse lapsed, kes sinna muidu võib-olla ei jõuakski. Muuseumitunnid pakuvad neile väärtusliku kultuurielamuse, mis sillutab teed, et kasvada keskkonna- ja kultuuriteadlikuks suureks inimeseks.
Veel vaid sügiseni on võimalik külastada ajaloolist muuseumimaja Laial tänaval Tallinna vanalinnas – julgustame seda võimalust kasutama!
