Eesti Loodusmuuseumit saab Tallinna vanalinnas külastada veel viimased 197 päeva
Viimane päev, mil on võimalik enne kolimist külastada Eesti Loodusmuuseumi ajaloolist muuseumimaja Tallinna vanalinnas Laial tänaval, on 31. oktoobril.
Viimane päev, mil on võimalik enne kolimist külastada Eesti Loodusmuuseumi ajaloolist muuseumimaja Tallinna vanalinnas Laial tänaval, on 31. oktoobril.
Autentsed eksponaadid, mitmekesine õpikeskkond ja valdkonnaekspertide teadmised muudavad muuseumid lasteaedadele oluliseks partneriks, eriti projektõppe toetamisel, kirjutavad Eesti Loodusmuuseumi haridusspetsialistid Tiina Vahtra ja Katerina Pesotski.
Eesti Loodusmuuseum avab 2027. aastal uksed uues Noblessnerisse kerkivas muuseumimajas. Uuele tuumnäitusele eksponaatide leidmiseks käivitab muuseum üle-Eestilise kogumiskampaania, mille raames otsitakse nii looduslikku materjali kui ka erinevaid esemeid – hundinahast karu-aabitsani.
Eesti Loodusmuuseumi entomoloog Uno Roosileht tuvastas Lõuna-Eestist jooksiklase, keda Eestist varem leitud ei ole – eestikeelse nimeta Ophonus melletii.
Eesti Loodusmuuseum pälvis eile Rakveres toimunud muuseumide aastaauhindade jagamisel kaks Muuseumirotti – aasta muuseumiuuendaja ning aasta kogukonna sõbra tiitlid.
Viljandi Muuseum ootab loodushuvilisi, peresid ning kooli- ja lasteaiagruppe kasutama viimast võimalust, et tutvuda muuseumi loodustoaga, mis on avatud 14. veebruarini. Seejärel antakse Viljandi Muuseumi looduskogu üle Eesti Loodusmuuseumile.
Sel neljapäeval, 29. jaanuaril on zooloogi ja looduse populariseerija Fred Jüssi 91. sünniaastapäev. Eesti Loodusmuuseum kutsub üles sel puhul molutama - võtma aega, et viljakalt mitte midagi teha.
Täna, 26. jaanuaril tähistatakse rahvusvahelist keskkonnahariduse päeva. Vahetuim looduskogemus sünnib kahtlemata õues, ent muuseumil on oluline roll, et loodusearmastust luua. Egle Hecht, muuseumi direktori asetäitja keskkonnahariduse alal, kirjutab muuseumi pakutavatest haridusprogrammidest, huviringidest, laagritest ning teistest võimalustest lähemalt.
2027. aastal avab Eesti Loodusmuuseum uksed uues asukohas, mere äärde kerkivas Loodusmajas. Tänaseks on selgunud uue loodusmuuseumi esimese ajutise näituse kontseptsioon, kus kliimamuutustest tingituna sagenevad ekstreemsed ilmanähtused saavad nähtavaks, kuuldavaks ja kogetavaks.
Suve lõpul avastasid tolliametnikud Luhamaa tollipunktis reisija pagasist tervelt säilinud trilobiidi fossiili, mille riigist väljaviimine on lubatud vaid eriloaga. Tänaseks on fossiil antud üle Eesti Loodusmuuseumile ning hinnatud selle arvatavat päritolu – tõenäoliselt on fossiil pärit Maroko Anti-Atlase piirkonnast ja Ordoviitsiumi ajastust ehk umbes 485–445 miljoni aasta tagusest ajast.
Ka alanud 2026. aastal on eksperdid välja valinud looduse "aasta tegijad". Eesti Loodusmuuseumi kuraatorid räägivad neist lähemalt.
Septembris laekus Kagu-Eestist teateid võimalikest puumavaatlustest. Veel pühapäevani, 30. novembrini on Eesti Loodusmuuseumi hüpiknäitusel „Puuma buum“ võimalik oma silmaga näha nii puumat kui ka kodumaist kaslast ilvest.
Eesti Loodusmuuseum teeb uudishimu päeval, 17. novembril uut ja vana – kutsub vaid selleks päevaks loodud eksklusiivsetele kuraatorituuridele uudistama muuseumi kogusid ning vana ja uut muuseumimaja.
Viimastel kuudel on palju kõneainet pakkunud ümberkorraldused keskkonnahariduses. Eesti Loodusmuuseum on huviliste jaoks ka edaspidi olemas – pakkudes põnevaid haridusprogramme samblike saladustest kliimamuutusteni, sõites külla nii linna kui ka maale ning mitmekordistades oma võimalusi uues mereäärses Loodusmajas.
6. novembril avati Eesti Loodusmuuseumi trepigaleriis hobifotograafidest isa ja poja Ilmar ja Verner Kauri esimene ühine fotonäitus „Lähiloodus“. Näitust saab uudistada 12. aprillini.
Viimasel ajal on Kagu-Eestist tulnud teateid puumavaatlustest. Neljapäevast, 16. oktoobrist on puumat koos kodumaise kaslase ilvesega võimalik oma silmaga vaadata ka Tallinnas Eesti Loodusmuuseumi hüpiknäitusel „Puuma buum“. Muuseumi kogudest ekstra välja toodud puuma ja ilvese topiseid kõrvutades saab uurida kahe kaslase erisusi ning mõelda kriitiliselt kaasa, kuidas puuma üldse Eestisse võib sattuda ja siinsetes oludes hakkama saaks.