Aasta puu - harilik mänd

Pinus sylvestris

Harilikul männil õisi ei ole, kuid ometi ta tolmleb ja temalgi valmivad seemned – käbides. Nii võiks männi õitsemist nimetada hoopis käbitamiseks ja õietolmu asemel rääkida käbitolmust.

Kevadel, mil männid kõik võimalikud pinnad väävelkollase tolmukihiga katavad, satuvad löögi alla ka allergikud. Õnneks on harilik mänd neile siiski väiksem tülitekitaja kui kask, lepp või sarapuu.

Sirged mastimännid ning kõverikud raba- või rannamännid on üks ja seesama männiliik. Kuna rabas on kasinalt toitaineid, on mitmesaja aasta vanused puud jäänud kängu. Rannas aga painutab tugev tuul nad aja jooksul oma tahte järgi.

Eesti kõrgeima puu tiitel kuulub just harilikule männile. Ligikaudu 47 meetri kõrgusel Ootsipalu männil Põlvamaal on vanust üle 200 aasta. See puu on ühtlasi ka maailma kõrgeim harilik mänd.