Disciotis venosa
Mürkelliudik kasvab aprillist juunini rohtunud metsalagendikel, raiesmikel ja puisniitudel, kuid võimalus teda kohata on harv. Mürkelliudik ei ole mürgine ja on söödav ilma kupatamata, ent ole tähelepanelik – mürkelliudik on äärmiselt sarnane värskelt mürgise liudkogritsaga! Kuna täiesti kindlalt saab mürkelliudikut liudkogritsast eristada ainult mikroskoobi abil, tuleb tema värskelt toiduks tarvitamist vältida.
Täiskasvanud mürkelliudiku viljakehad on pruunid, kettakujulised, pealt kumerad ja kortsulise ülapinnaga, allakeerdunud serva ja lühikese jalaga. Noored mürkelliudikud on täiskasvanutest esmapilgul täiesti erinevad – nemad on kahvatult helepruunid, lamedalt karikakujulised, veidi sisserullunud serva ja lühikese jalaga. Mürkelliudikutel on reeglina iseloomulik kloorilõhn, mis kuumtöötlemisel kaob.