Muuseumitunnis tutvustatakse lastele küsimuste, arutelude ja mängude abil eesti kahepaikseid ja roomajaid.

Keskkonnahariduslikus õppeprogrammis tutvustatakse kodumaiste metsloomade elu ja kohastumusi erinevatel aastaaegadel.

Mis on muld ja kes seal elavad? Uurime mulda mikroskoobi all. Räägime mutist ja tema varjatud elust.

Kes on putukas, kus ja kuidas ta elab, mida sööb, kuidas ennast kaitseb ja varjab? Kes elavad ja töötavad koos, kes eelistavad üksindust? 

Keskkonnahariduslikus õppeprogrammis tutvustatakse eesti lindude elu ning kohastumusi erinevatel aastaaegadel. Lapsi suunatakse kaasa mõtlema, küsimusi esitama ja ise vastuseid leidma.

Tutvustame lastele Eesti metsades elavate loomade elu ja kombeid - kes kellega, kus ja kuidas elab ning mida sööb. 

Räägime erinevatest Eesti okas- ja lehtpuudest ja püüame neid ära tunda lehtede ning viljade järgi.

Räägime ühiseluliste putukate eluringist ja igapäevastest toimetustest.

Räägime muutustest looma- ja taimeriigis erinevatel aastaaegadel.

Milleks meile pesa vaja on ja kes seda ehitab? Millest seda ehitatakse ja kuhu? 

Programmi tellimiseks kirjuta @email

Uurime, mis asi on turvas, kuidas ta tekib ja kust seda saadakse. Milliseid taimi ja loomi võime kohata madalsoos, milliseid rabas?

Muuseumitunnis tutvutakse mängude, mõistatuste, võrdlemise ja küsimuste abil eesti metsloomade tegemiste ja kohastumustega erinevatel aastaaegadel.

Õppeprogrammis uurime nahkhiirte salapärast elu ja leiame vastused paljudele küsimustele.

Tunnis õpime ning tuletame meelde preparaatide valmistamist ja kasutame ka valmispreparaate.

Meie settekivimid on harukordselt kivististerikkad. Muuseumitunnis arutame, miks see nii on, ja uurime, mis üldse on kivistised ja kuidas nad tekivad.

Muuseumitund "Ajatelg" on 10.-12. klassi õpilastele mõeldud loominguline grupitöö, kus osalejad peavad etteantud vahendite abil looma mõõtkavas ajatelje.

Koolis läbiviidavas Läänemere programmis avastavad õpilased läbi praktiliste tegevuste Läänemere elustikku ja keskkonda.

Loomsed rakud ja koed. Valmispreparaadid põhilistest kudede rühmadest: side-, lihas-, närvi- ja kattekoest.

Terve tunni saavad õpilased ise uurida samblaid ja samblikke.

Osa preparaatidest on valmispreparaadid, osa valmistavad õpilased ise.

Kattekude, õhulõhed, plastiidid (kromo- ja kloroplastid). Lehiksambla või tähtsambla leht.

Elurikkust tutvustav ja väärtustav programm võimaldab õpilastel praktilise töö käigus uurida  lähemalt 4 erinevat selgrootute rühma.

Koolis läbiviidavas õppeprogrammis uuritakse Eesti looduse mitmekesisust erinevates organismirühmades (selgroogsed ja selgrootud loomad, taimed, seened), unustamata ka kivististena säilinud, varasemate geoloogiliste ajastute looduspärandit.

Tunni alguses tuletame lühidalt meelde, kuidas kivimid on tekkinud ning mis on kivim ja mis mineraal. Seejärel järgnevad kaks põnevat praktilist ülesannet.

Õpime ja harjutame preparaadi valmistamist sibula kattekoest ja tärkliseteradest kartulis.

Tutvustame Eesti ala kivimilist ehitust, sealhulgas sette-, tard- ja moondekivimeid.

Tore, kui on võimalik ise kivimeid uurida! Abiks on tööjuhend ja mikroskoop, samuti klassikaaslased - töö toimub kümnes rühmas.

Püsiekspositsiooni põhjal tutvume kooslustega: tingimused, taimed, loomad (selgrootud ja selgroogsed), toiduahelad. 

Saame aimu mulla tekkest, tutvume aineringega. Vaatame muldade läbilõikeid metsakooslustes ja taimestikku erinevatel muldadel. 

Virtuaaltunnis tutvume soos liikumise põhimõtetega, et soode salapäraseid maastikke oleks võimalik avastada ka väljaspool laudteed.

Keskkonnahariduslik õppeprogramm suunab õpilasi väärtustama elurikkust ning mõistma, kuidas mõjutab inimtegevus elupaikade mitmekesisust.

Keskkonnahariduslikus õppeprogrammis tutvustatakse eluslooduses toimunud muutusi, mis on Maa pika ajaloo jooksul aset leidnud.

Isiklikus nutitelefonis või tahvelarvutis lahendamiseks mõeldud interaktiivsed ülesanded, mille vastused on leitavad geoloogia püsiekspositsioonist. 

Liikide, koosluste, toiduahelate ja -võrgustike muuseumitund on loodud teemade kordamiseks ja kinnistamiseks: uurime erinevaid kooslusi, seal elavad organisme, nende seotust üksteisega ning koostame ka toiduahela.

Kui öelda sõna seen, siis ilmub silme ette uhke puravik või kärbseseen – keegi selline, kel on jalg ja kübar.

Koolis läbiviidavas õppeprogrammis uuritakse Eesti looduse mitmekesisust erinevates organismirühmades (selgroogsed ja selgrootud loomad, taimed, seened) ja käsitletakse ka keskkonnahoidu.

Meie rikkalikku taimeriiki tutvustavas tunnis räägime lähemalt puudest, põõsastest ja rohttaimedest.

Tutvume Eestis elavate putukatega ning räägime putukatest üldiselt - millised nad välja näevad, kus ja kuidas elavad ning mida söövad, kuidas nad ennast kaitsevad. Samuti tuleb juttu nende aasta- ja eluringist ning kasust või kahjust inimesele.

Muuseumitunni keskmes on mikroskoobitööga tutvumine. Uurime erinevaid pabereid, mille käigus harjutame ka mikroskoobi käsitsemist, valmistame ise preparaadi sibulast (rakk) ja kartulist (tärkliseterad) ja katsetame värvimist joodilahusega.

Muuseumitunnis uurime lähemalt, millised loomad ja linnud elavad Eesti metsades, mida nad söövad ning kui suured nad tegelikkuses on.

Kes dinosaurused olid ja kus nad elasid? Mida nad sõid? Aga kuidas nad oma lapsi kasvatasid ja omavahel läbi said? Kaua nad Maal elasid ja miks välja surid? Kas mõni nende järeltulijatest elab ka tänapäeval?

Pargitunnis õpime tundma meie tavalisemaid puid nende võra, lehtede, õite ja viljade järgi olenevalt aastaajast. Räägime ka sellest, millist elu pargis näeb ning kuidas seda märgata.

Sood on olnud inimestele tähtsad ajast aega - muuseumitunnis tutvume Eesti soode tekkeloo, arengu ja muutustega.

Näitusel „Hirmus armas nahkhiir“ toimuvas tunnis uurime, kas nahkhiired on hiired, linnud või imetajad. Mida nahkhiired söövad ja kas Eestis leidub vereimejaid nahkhiiri?

Keskkonnahariduslikus õppeprogrammis tutvustatakse kodumaiste loomade ja taimede elu ning kohastumusi erinevatel aastaaegadel.