Leostunud gleimuld on märg muld, mille ülemisest kihist on kaltsiumi allikaks olevad mineraalid veega sügavamale uhutud. Iseloomulikud rohekad või roostekarva laigud tekivad liigniiskuse tõttu hapnikuvaeses mullas bakterite toimel. Mulla pinnal võib olla õhuke turbakiht.
Kuigi neis muldades on rikkalikult toitaineid, ei saa taimed neid sealt alati hästi kätte. Kuivendades on paksema huumusekihiga leostunud gleimullad siiski head põllu- ja rohumaad.
Neil muldadel kasvavad peamiselt kaasikud, sanglepikud ja kuuse-segametsad. Metsaalune taimestik on liigirikas, tüüpilisemad tegelased on siin näiteks toomingas ja mage sõstar, aga ka sõnajalad, tarnad ja angervaks.
Leostunud gleimullad on ühed meie levinumatest muldadest, moodustades ligikaudu 13% kogu Eesti muldkattest. Peamiselt leidub neid Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis.