Mõned liblikad võivad tunduda esmapilgul teineteisele äravahetamiseni sarnased, kuid vaid entomoloogide hoolikas uurimine annab tõestust – tegemist on siiski kahe erineva liigiga. Nii on Eesti teadlased leidnud Paapua Uus Guineast kaks liblikaliiki, mis olid seni teadusele veel tundmatud. Mis veel toredam: nime said mõlemad kahe Eesti lapse järgi.
Juunikuu ajakirjas SHILAP Revista de lepidopterología ilmunud artiklis kirjeldavad Eesti Loodusmuuseumi entomoloog Aare Lindt, loodusmuuseumi bioloog ja kogude osakonna juhataja Lennart Lennuk ja Maaülikooli entomoloog Jaan Viidalepp kaht uut Pelagodes perekonda kuuluvat liblikaliiki. Uhked Paapuas elavad liblikad kannavad nüüdsest ametlikult nimesid Pelagodes sebastiani ja Pelogodes tristani. „Sebastian ja Tristan on minu lapselaste nimed,“ ütleb liblikad kirjeldanud Aare Lindt uhkusega.
Lindt sõnab ka, et esimesed liblikad sellest liigist kogus ta juba aastal 2012 ning uuris neid aastaid. Appi kutsus ta Jaan Viidalepa, kes alguses oli isegi natuke põiklev. „Nimelt võivad olla vahed väga väikesed,“ selgitab entomoloog Lindt. „Kui leiad kahe liblika vahel ühe erinevuse, siis see võib olla ebak. Ja ebakuid on viimasel ajal väga palju – me näeme väga palju deformatsioone. Kui erinevusi on juba rohkem ja need on järjepidevad, alles siis saab väita, et tegemist on kahe erineva liigiga.“
Peamised erinevused kahe liigi vahel on leitud isaste suguelundites. Huvitavad on ka Pelagodes sebastiani käpakujulised sterniidijätked. „Selliste jätketega liike on mitmeid, kuid ainult Pelagodes sebastianil on varvaste otsas ümarad moodustised, mis meenutavad natuke puude otsas ronivate konnade varbaid,“ kirjeldab Lindt.
Aare Lindt sõnab, et kingib Eesti Loodusmuuseumile mõlema liigi holotüübid – prepareeritud eksemplarid konkreetselt esimestest isenditest, kelle järgi on uus liik kirjeldatud. „Muuseumile kingin ka kuus paratüüpi,“ ütleb Lindt, et ka esimesele järgnevaid isendeid on tal Eesti Loodusmuuseumi kogudesse tulevastele põlvedele uurimiseks anda.
Aare Lindt kiidab südamest Jaan Viidaleppa, öeldes, et tema tegi isegi ehk ära põhitöö. Hea koostöö on teadlaste vahel kestnud juba aastakümneid. Kiita tuleb ka Lennart Lennukit, kelle abiga sai kokku pandud teadusartikkel, mis pikalt oma aega ootas. Pidid ju selle kõigepealt heaks kiitma oma ala asjatundjad ja eksperdid. Nüüd on artikkel ilmunud ja teadusel kaks uut rohelist liblikaliiki juures – ning Eesti poisid Sebastian ja Tristan saavad olla uhked, et on saanud olla eksootiliste kaunitaride vaderiteks.
