Neljapäeval, 12. septembril avati Eesti Loodusmuuseumi järjekorras juba 62. seenenäitus, kus on igal päeval väljas üle 150 erineva Eesti metsades leiduvaid seeneliigi: söödavaid, mittesöödavaid ja mürgiseid seeneliike. Trepigaleriis on samal ajal avatud Ruth Huimerinna seenepiltide näitus “Õnneseen”.
„Väga hea seeneaasta ja imeline vananaistesuvi on taas inimesed massidena seenemetsa juhatanud,“ ütles Heidi Jõks. „Seenenäitus on taas suurepärane võimalus tuletada meelde nii head söögiseened kui ka mürgised, et viimased kindlalt metsa jätta ja oma tervist säästa,“ lisas Jõks.
„Seenelkäimine on hooajaline tegevus ja ega sinna metsa ju iga päev õnnestu minna,“ ütleb Eesti Loodusmuuseumi botaanik ja seenenäituse kuraator Loore Ehrlich. „Pole siis imestada, et episoodiliselt kasutatavad seenetarkused lähevad rooste. Seepärast on Eesti Loodusmuuseumis igasügisese refräänina korduva seenenäitus külastamine hädavajalik. Siin saab tarkusi värskendada, juurde hankida ja kursis olla ümberhindamistega: aeg-ajalt tunnistatakse mõni senine söögiseen mürgiseks.“
„Ei ole ühtegi ühtset tunnust, mis eristaks söögiseent mürkseenest,“ rõhutab Loore Ehrlich. „Ei ole sellist reeglit, et inimese tervisele ohtlikud seened hoiatavad enda eest ebameeldiva lõhna, kibeda maitse või kindla värvusega. Seenemürgistuse vältimiseks on vaid üks võimalus: korja ainult neid seeni, mida kindlasti tunned ja mille söödavuses veendunud oled.”
Nagu igal aastal, on näitusel külalistele abiks nii külastusjuhid kui ka bioloogid, kes erinevate liikide kohta laiemalt rääkida oskavad. Kaasa võib tuua enda korjatud seeni – seda nii määramiseks kui ka seenenäitusele välja panemiseks. Loodusmuuseumi konsultandid on igakülgselt abiks, et aidata seened selgeks teha.
Esmakordselt muuseumi ajaloos on kaasatud ka kogukond ning näituse korraldamisel lööb kaasa pea 20-liikmeline vabatahtlike tiim, kes saab kogenud muuseumikolleegide kõrval kätt proovida nii külastusjuhti abide kui seenekonsultantide töövarju rollis. “Kahtlemata on kõige populaarsem ülesanne, kui seda üldse ülesandeks nimetada saab, minna muuseumirahvaga näituse jaoks seeni korjama – kes siis ei tahaks avastada üheskoos uusi seenekohti ja õppida tundma uusi liike ja nende kasvukohti!” ütleb loodusmuuseumi kaasamise projektijuht Hanna Mari Villsaar. “Meil on väga hea meel, et seenenäitusel soovib kaasa teha nii arvukas ja mitmekülgne meeskond, kus on liikmeid nii noorte kui täiskasvanute seast.”
Selleaastasel seenenäitusel on väljas uusi põnevaid mänge nii suuremale kui väiksemale külastajale. Lisaks pakume koolidele ja lasteaedadele erinevaid seeneteemalisi õppeprogramme. Ka iseseisvatele kooligruppidele ja väiksematele külastajatele on olemas töölehed, mille abiga saab kehastuda seenedetektiiviks või uurida seente mitmekesisust.
18. septembril toimub seenenäituse raames seenesõprade vestlusõhtu „Korjad seeni – mis edasi?“, kus on võimalus jagada nii enda kogemusi kui ka saada inspiratsiooni teiste tegemistest. Aruteluringis jagavad oma toimetamisi kirglik korilaine ja jumaliku anniga köögikunstnik Margit Välja, massikultuurile seentega lõngavärvimise ja seenepaberi valmistamisega põnevat vaheldust pakkuv Helle Väärsi ja seentest tervisetooteid valmistava Shroomwelli innovatsiooniüksuse juht Siim Raadik. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine.
Lisaks on muuseumi trepigaleriis avatud Ruth Huimerinna näitus „Õnneseen“. Kunstnik ja graafiline disainer on ise suur seenesõber ning ta on muuseumis välja pannud oma seeneteemalised fotod, samuti saab osta Huimerinna postkaarte ning seeneraamatut. Uuenenud ilmega seenenäitusel loovad meeleolu ka riigimetsast toodud kuuse- ja männiistikud.
Esimene seenenäitus leidis Eesti Loodusmuuseumis aset juba 1946. aastal ning mõningate pausidega rõõmustab sel korral publikut juba 62. korda. Nii pika ajalooga seenenäitus on ka maailmas üsna unikaalne. Seenenäitus on Eesti Loodusmuuseumi hoovis Lai 29a avatud 12.-22. septembrini iga päev kell 10-18. Täpsemat infot seenenäituse ja sellega seotud ürituste kohta leiab Eesti Loodusmuuseumi kodulehelt www.loodusmuuseum.ee.
Praegu on käimas ka Terviseameti mürgistusteabekeskuse kampaania „Kui kahtled, ära korja!“. Eesti Loodusmuuseumi seenenäitusel on hea võimalus enne metsa minekut selgeks teha või meelde tuletada, millised on söödavad, mittesöödavad ja millised on mürgised seeneliigid. Neist viimased jäta metsa ja korja ainult neid seeni, mille söödavuses oled kindel! Mürgistuskahtlusel helista infoliinil 16662 ja järgi antud juhiseid. Salvesta see number oma telefoni juba praegu ja oled kiiremini valmis õnnetusele reageerima.
