Kevadel randades uitavad hülgepojad inimeste abi ei vaja. Pigem anna märgatud hülgepojast teada hülgeuurijatele, kellele see on oluline teave loomade kaitsmisel.
Keset Läänemerd laiub suur nn surnud tsoon ehk hapnikuvaese veega ala, kus peaaegu ükski organism elada ei saa. Läänemere hapnikuvaesuse taga on kolm põhjust. Kõige olulisemaks peetakse inimtegevust, mille tagajärjel jõuavad merre väetis, heitmed ja liigsed toitained. Teiseks põhjuseks on kliimamuutused, mille tagajärjel on meri muutunud soojemaks ja vähem soolasemaks. Kolmandaks põhjuseks, ainsaks, millel seost inimtegevusega ei olegi, on Läänemere aeglane veevahetus Põhjamerega.
Surnud tsoonide laienemine tähendab, et elusloodusel on Läänemeres aina vähem ruumi. Koos hapniku ja seejärel vee-elustiku kadumisega jääb elupaiku aina vähemaks, mis omakorda läbi toiduahela mõjutab kõiki Läänemere loomi. Tänaseks on Läänemere surnud tsoon maailma kõige suurem. Sellega lasub rannikualadele Läänemere elu hoidmisel suur vastutus.
Hallhüljes (Halichoerus grypus). Foto Lennart Lennuk