Kliimamuutuste leevendamine või nendega kohanemine vajab uusi uuenduslikke lahendusi.
Kliimamuutuste tõttu muutub Läänemeri tulevikus eeldatavalt soojemaks ja vähem soolasemaks. Suurema soolsusega harjunud liigid nagu näiteks tursk, meririst, merihein ja söödav rannakarp ei pruugi muutunud oludes kohaneda, mistõttu jäävad valdama magedama veega harjunud liigid nagu näiteks ahven, koha, harilik heinmuda aga ka võõrliik rändkarp.
Ka ei teki kliimamuutuste tõttu Läänemerele igal aastal püsijääd. Jää on aga viigerhüljestele kriitilise tähtsusega – kui ei ole jääd, ei ole neil ka elupaika poegimiseks. Eestis on juba täna iga aastaga aina vähem viigerhülgeid.
Kui püsijääga peegeldab jää päiksekiirguse tagasi, siis nüüd salvestab jäävaba meri energia endasse ning muutub üha soojemaks. Soojema merevee ja vähesema jää tõttu on soodsamad tingimused üksikut liiki vetikate kasvuks – nende ülekaal matab aja jooksul muu elustiku ja lõpuks ka neid endid. See aga põhjustab nn surnud tsoonide teket.
Kliimamuutuste leevendamiseks saab midagi teha igaüks. Näiteks saame oma kodus olla energiasäästlikumad, otsustajatelt aga nõuda keskkonnasõbralikumaid energialahendusi ja muutusi – samamoodi jätkata enam ei saa!
Harilik heinmuda (Ruppia maritima). Foto: Kaire Kaljurand