Buxbaumia viridis
Rohelise hiidkupra ligikaudu sentimeetripikkune kupar on sammalde maailmas tõeline hiiglane. Seevastu on kupart kandva varrekese allosas asuvad lehed imepisikesed.
Kaitsealune roheline hiidkupar kasvab vanades niisketes okasmetsades väga kõdunenud lamapuidul. Suve hakul kuprast tuulega teele läinud eosed vajavad niiskust, kauem kui kaks ööpäeva kuivamist hävitab nad. Uute kasvukohtade hõlvamist kahandab ka noori eoskupraid kõhutäiteks kasutav tigude, hiirte ja lindude arvukas seltskond.
Rohelist hiidkupart, keda kohtab peamiselt läänesaartel ja Põhja-Eestis, ohustab elupaikade kadumine ja killustumine ning viimasel aja ka suvised kuivaperioodid.
Meil kasvab ka teine hiidkupar – lehitu hiidkupar. Tema kodu on aga hoopis kuivades ja valgusküllastes liivikutes ning luitemännikutes maapinnal, seega ei ole sugulaste segi ajamist karta.
