Sorbus aucuparia
Pihlakat võib kohata nii sagedase alusmetsataimena kui ka uhke metsapuuna. Vähem osatakse pihlakahakatisi kasvamas näha teiste puude tüveharudes, kus nad sealsete kasinate elutingimuste tõttu siiski tavaliselt hävivad.
Enamasti süüakse pihlaka marjad sügise jooksul ära – vaid väga marjarohkel aastal jäävad nad talveks okste külge ja pakuvad lindudele toitu ka külmal ajal, mil muud nokaesist enam ei ole või kätte ei saa.
Tervist kosutavad pihlaka marjad kuuluvad tegelikult õunviljade hulka. Kui mari pooleks lõigata, on keskel näha samasugune seemnetega südamik nagu õunal, ainult mitu korda väiksem.
Harilik pihlakas on rahva seas tunnustust leidnud kui suure väega lehtpuu – teda hoitakse majade läheduses kasvamas varaste ja piksetabamuse eest kaitset pakkuva puuna.
