Leetunud muld on toitainetevaene, happeline ja liivane muld. Leetumise käigus lagundavad mullas olevad happelised huumusained mulla mineraalset osa ning allapoole imbuv vesi kannab laguproduktid mulla sügavamatesse kihtidesse.
Leetunud muldadel kasvavad peamiselt marjulistele-seenelistele tuttavlikud männikud, kus samblavaip on kaetud mustika ja pohlaga. Vähemal määral võib leetunud muldadel kohata ka kuusikuid, segametsasid ja kaasikuid.
Põllumees võib sellelt mullalt pideva jaokaupa väetamise ja paraja lupjamisega korralikku saaki saada.
Leetunud mulda leidub vähemal või rohkemal määral kõikjal Eestis. Rohkem on see levinud Kirde- ja Kagu-Eestis, Edela-Saaremaal ja Lääne-Hiiumaal. Kogu Eesti mullastikust 5% on leetunud muld, põllumuldadest on seda tüüpi mullad aga vaid ligikaudu 4%.