Eesti Loodusmuuseumi järjekorras 62. seenenäitus on läbi saanud. Kokku käis näitusel 5688 külalist, mis teeb keskmiseks 517 inimest päevas. Tegemist on väga hea tulemusega, jäädes viimase kümne aasta lõikes arvuliselt kolmandale kohale.
„Kui teha midagi nii palju kordi nagu seda on juba 62, võiks ju arvata, et rada on niivõrd tugevalt sissetallatud ja selle näituse võiks ära teha unepealt,“ ütles direktori asetäitja Egle Hecht. „Ehkki osati see väide vastabki tõele, siis lõpuni päris nii see ei ole. Me sõltume iga-aastaselt oma seenenäituse kokkupanekul muutujatest, mille üle meil endil puudub kontroll. Kui siin kuu aega tagasi ka lähikaudsed metsad pakkusid ohtralt seeni, siis viimased nädalad olid pigem vihmavaesed ja nii oli meie meeskond vahetult enne avamist pisut ärevil, et mis metsadel meile pakkuda on.“ Õnneks olid metsad helded ning näituselaudadele jõudis kokku 241 erinevat liiki seeni, nii et huvilised said selgeks teha, millised on söödavad, mittesöödavad ja mürgised seeneliigid.
„Tänavune seenenäitus eristus eelnevatest tugeva kogukonna ja vabatahtlike kaasamise poolest,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks. „Lisaks kahekümnele motiveeritud ja tegusale abilisele näitusetelkides osales seenenäituse loomisel ka arvukalt vabatahtlikke seenekorjajaid, kes metsast näitusele väärtuslikke eksponaate tõid.“
„Näitusetelgis leidis esmakordselt aset ka seenehuviliste enda seast võrsunud ühisüritus - seenesõprade vestlusõhtu, kus sai oma ala asjatundjatega pikemalt arutada seente eri kasutusvõimaluste üle. Tänan südamest kõiki panustajaid,“ lisas Jõks.
Seened on küll muuseumihoovilt kadunud, kuid veel saab nautida trepigaleriis Ruth Huimerinna seenepiltide näitust „Õnneseen“, ajutist näitust „Puudega linn“ ja muidugi muuseumi püsiekspositsiooni. Traditsiooniliselt lõppes koos seenenäitusega ka „suveaeg“ ning edaspidi on muuseum avatud teisipäevast pühapäevani 10-17.
