меню

10 Январь 2023

Täna on kotkaste kaitse päev

Eesti Loodusmuuseum, koos oma haruldaste kotka eksemplaridega, kutsub kõiki üles kotkaste kaitse päeval pöörama tähelepanu meie võimsaimate röövlindude heaolule, mis viimasel ajal on olnud keskkonnamürkide ja elupaikade vähesuse tõttu kehvakene, aga tänu tõhusale tööle on nüüdseks juba paremaks muutunud ja läheb veelgi paremaks.

Kotkad on meie kõige võimsamad röövlinnud. Eestis on kohatud aegade jooksul 12 erinevat kotka liiki, tõsi, nendest 6 on haruldased eksikülalised. Kõige suurema kotka tiitel kuulub meil 2,5-meetrise tiibade siruulatusega merikotkale. Lisaks temale on võimalik Eestis kohata kaljukotkast, madukotkast, suur- ja väike-konnakotkast ning kalakotkast. Eksikülalisena on siinmail kohatud kaeluskotkast, raipekotkast, raisakotkast, kääbuskotkast, kääpakotkast ning stepikotkast. Kõik meie kotkad on arvatud kõige rangemini kaitstavate liikide hulka, sest nende käekäik on olnud keskkonnamürkide, elupaikade häirimise ning kadumise tõttu kehvavõitu.

Keskkonnamürkidest on kõige kahjulikumad plii, mis satub jahimoonana saakloomadesse, keda siis kotkad söövad ning DDT, mis on halvasti lagunev taimekaitsevahend. Õnneks on viimasel ajal tänu tõhusamale kaitsele ja osade keskkonnamürkide keelustamisele märgata enamuse kotkaliikide seisundi paranemist.

 

Image
1886. aastal leitud kaljukotka muna Eesti Loodusmuuseumi kogust

Eesti Loodusmuuseumis on kotkastega seotud eksemplare üle 60. Meie kogudes on nii kotkaste mune, topiseid kui ka sulgi ja isegi jalgu. Kõige vanem on kalakotka topis, mis on leitud Paljassaare kandist aastal 1910. Kõige vanemad kotkaste munad Eesti Loodusmuuseumi kogus on aga leitud aastal 1886 Lääne-Virumaalt ning kuuluvad kaljukotkale. Eesti Loodusmuuseumi kogudes säilitatakse ka haruldasi madukotka ja kaeluskotka topised. Täna muuseumisse jõudvad kotkad on peamiselt surnud pliimürgituse tõttu või juhuleidudena hukkunult leitud ja meie juurde toodud.

Eesti Loodusmuuseum soovitab kõigil looduses käijatel kohatud kotkastest või kahtlaselt suurtest pesadest teada anda Keskkonnaametile või kasutada loodusvaatluste nutirakendust. Sel viisil aitame kõik kaasa Eesti looduse hoidmisele ja märkamisele. Pesitsusajal saab kotkapesade juures käia virtuaalselt veebikaamerate vahendusel, nt Kotkaklubi YouTube'i kanali kaudu.

Image
Kalakotka topis Eesti Loodusmuuseumi kogust