Official Information

The Estonian Natural History Museum is a state institution under the management of the Ministry of Climate. The museum's primary responsibility is to collect, preserve, and study the diversity of living and non-living nature, including its development over time and space. Additionally, the museum shares this knowledge with the public for scientific, educational, and experiential purposes.

The legal address of the Estonian Natural History Museum is:
Lai 29a, Tallinn.
Registration code: 70003129

The Estonian Natural History Museum is a VAT registered entity with registration number EE101757731.

Documents

The statutes of the Estonian Natural History Museum can be found on the Riigi Teataja portal.
You can also view the museum's development plan.
Access the document register and submit a request for information.

Procurement

Details of the public procurements conducted by the Estonian Natural History Museum are available in the public procurement register.

Projects Supported by the Environmental Investment Center (SA KIK)

Information about the projects of the Estonian Natural History Museum, supported by SA KIK, can be found on the KIK website.

Privacy Policy

The Estonian Natural History Museum processes personal data in the following cases: when you apply for a job, submit an information request, register for one of our events, or request an event organization service.

We collect visitor data from our website, including feedback forms, solely for statistical purposes and in a non-personalized format. We do not record phone calls or correspondence with private individuals.

For paid services—such as educational programs, excursions, children’s camps, room rentals, birthday parties, or Christmas events—we use the data provided strictly in relation to the specific event. This information is not shared with third parties and is deleted after the event concludes.

For public events, including pre-registration or ticket pre-sales, we only use the collected data for personal notifications related to the event. All data is deleted post-event.

Recruitment and Competitions

Competitions for filling positions at the museum are managed by the director of the Estonian Natural History Museum and a specialist from the Ministry of Climate’s HR department. Open competitions are announced on the museum’s website and relevant portals. The museum reserves the right to cancel or modify a competition. In such cases, candidates will be informed through the contact details provided.

The recruitment process may include two or three rounds, depending on the position: a document review, a written test, and an interview. Museum staff may be involved in evaluating candidates.

The museum may gather additional information about candidates from public sources, and candidates have the right to review this information and provide explanations or objections.

Candidates are expected to ensure that their referees have consented to being contacted by the museum for reference purposes.

The position is offered to the candidate whose education, experience, and skills best match the job requirements. If multiple candidates meet the criteria, they may be ranked accordingly.

All candidates will be informed of the competition results as soon as possible.

The documents collected during the recruitment process are retained for the following purposes:

To offer the position to the next candidate in the ranking, if necessary.
With the candidate’s consent, to propose participation in future competitions.

Candidate data is considered restricted-access information and may only be disclosed to third parties as required by law.

If you wish to access your personal data held by the Estonian Natural History Museum, you may submit an information request to receive the relevant documents.

Tööalasest rikkumisest teavitamine

Tööalase tegevusega teatavaks saanud EL õigusest tuleneva nõude rikkumisena käsitletakse tegevust või tegevusetust, mis on ebaseaduslik või vastuolus õigusnormi eesmärgiga. Rikkumisest võivad Eesti Loodusmuuseumit (ELM) teavitada kõik isikud.

Teavitaja kaitse kohaldub, kui rikkumine kuulub tööalasest EL õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse (TÕRTKS) §-ides 2 ja 3 sätestatud sisulisse ja isikulisse kohaldamisalasse.

Rikkumisteateid võtab ELM vastu kirjalikult e-posti aadressil @email

MILLE KOHTA SAAB TEAVITADA?
Tööalase tegevusega teatavaks saanud EL õiguse rikkumisteadeteks loetakse rikkumisteateid järgmistes valdkondades (TÕRTKS § 2 lg 1):

Riigihanked
Finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine
Tooteohutus ja nõuetele vastavus
Transpordiohutus
Keskkonnakaitse
Kiirguskaitse ja tuumaohutus
Toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu
Rahvatervis
Tarbijakaitse
Eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus
Euroopa Liidu finantshuve kahjustavad rikkumised (ELTL artikkel 325)
Siseturuga seotud rikkumised, sh äriühingu tulumaksu käsitlevad normid ja maksusoodustustega seotud rikkumised

Oluline:

Rikkumise kuulumine konkreetsesse valdkonda ei pruugi olla piisav. EL õigusaktide rikkumiste korral tagatakse teavitaja kaitse, kui see on seotud direktiivis 2019/1937 määratletud õigusaktidega. Kui rikkumisteade ei kvalifitseeru TÕRTKS mõistes EL õiguse rikkumisena, võib see olla muu rikkumisteade.

KES VÕIVAD RIKKUMISTEATE ESITADA?

Rikkumisteadete esitamisel ei ole piiranguid. Tuleb arvestada, et EL õiguse rikkumisteadete korral rakenduvad TÕRTKS 3. peatüki tähenduses kaitsemeetmed vaid juhul, kui tööalase tegevusega teatavaks saanud rikkumisest teavitab füüsiline isik, kellel on põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ning isikul on teatud seos tööandjaga:

Rikkumisteate võivad esitada:

töölepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegev isik
ametnik
füüsilisest isikust ettevõtja
äriühingu, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja riigitulundusasutuse juht- ja kontrollorgani liige
äriühingu aktsionär ja osanik
vabatahtlikuna tegutsev isik
asutuses või juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja juures praktikal olev isik
lepingueelsetes läbirääkimistes olev või lepingut muul viisil ette valmistav isik või isik, kelle töösuhe on lõppenud
sportlasetoetust saav isik
asutuse või juriidilise isiku lepingupartneri juures käesoleva lõike punktides 1–9 nimetatud vormis töötav isik

KUIDAS ELM TEAVITAJAT KAITSEB?

ELM tagab EL õiguse rikkumisteadete esitamisel TÕRTKS §-ides 14–17 sätestatud kaitsemeetmete rakendamise, eeldusel, et on täidetud TÕRTKS § 13 sätestatud tingimused. Üheks kaitsemeetmeks on rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsuse tagamine ning teavitaja avaldamine ainult tema kirjalikul nõusolekul.

TÕRTKS § 13 kohaselt saab EL õiguse rikkumisteate esitaja TÕRTKS alusel kaitse, kui:

teavitajal on rikkumisest teavitamise ajal põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või see on lõpule viidud ning rikkumine kuulub TÕRTKS kohaldamisalasse ja
rikkumisest teavitamine oli asutusesisene, asutuseväline või üldsusele avalikustamine vastavalt TÕRTKS-s sätestatule.

Teavitaja saab kaitse ka siis, kui hiljem selgub, et teavituse esemeks olev rikkumine ei kuulu TÕRTKS kohaldamisalasse, kuigi isik seda teavitamise ajal ekslikult arvas.

ELM tagab teavitajale kaitse rikkumisest teavitamise pärast survemeetmete rakendamise eest.

MILLEGA ARVESTADA RIKKUMISTEATE ESITAMISEL?

Rikkumisjuhtumit tuleks kirjeldada võimalikult lühidalt ja täpselt, tuues välja rikkumise koha ja aja, juhtumi kirjelduse, seotud isikud (nimed, ametikohad), kuidas teavitaja juhtumist teada sai ja kas juhtumi kohta on tõendusmaterjali või tunnistajaid. Tõendite olemasolul (nt dokumendid, pildid, videod) tuleks need rikkumisteatele lisada.
Kui teavitaja ise ei viibinud sündmuse juures ja info pärineb teistelt isikutelt, palume esitada nende nimed ja kontaktandmed.
Rikkumisteate esitamisel on võimalik jääda anonüümseks. Kontaktandmed tuleks lisada juhul, kui teavitaja nõustub edasise suhtlusega, kuna need on vajalikud lisainformatsiooni küsimiseks.
Rikkumisteate esitajal on õigus küsida rikkumisteate või oma õiguste kohta täiendavaid selgitusi ja infot. Teavitajalt võidakse küsida lisaselgitusi ja infot.

KUIDAS RIKKUMISTEATEID MENETLETAKSE?

Rikkumisteadete vastuvõtmise, esitajaga suhtluse, tagasiside andmise, vajadusel täiendava info küsimise ja järelmeetmetest teavitamisega tegeleb ELM-i büroojuht. Kui ELM-il puudub pädevus, edastatakse rikkumisteade pädevale asutusele.
Rikkumisteate hindamisel EL õiguse rikkumisteateks ja teavitaja suhtes kaitsemeetmete kohaldumisest informeeritakse teavitajat.
Kinnitus rikkumisteate kättesaamise kohta saadetakse teavitajale seitsme päeva jooksul pärast teate kättesaamist ning korraldatakse teavitajaga ühenduse hoidmine ja vajadusel täiendava teabe küsimine.
Kinnitust ei saadeta, kui teavitaja on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
Kui rikkumisteate menetlemine on ELM-i pädevuses, korraldab büroojuht rikkumisteate edastamise direktorile, kes suunab selle edasiseks menetlemiseks ELM-i sees. Viiakse läbi asjakohane riiklik, haldus- või teenistusliku järelevalve menetlus või süüteomenetlus.
Kui ELM-il menetluspädevus puudub, selgitatakse välja pädev asutus ja korraldatakse rikkumisteate edastamine pädevale asutusele.
EL õiguse rikkumisteate teisele pädevale asutusele edastamine korraldatakse viivitamata, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.
Rikkumisteate edastamisest teisele pädevale asutusele informeeritakse teavitajat. Teavitajat ei informeerita, kui isik on kinnituse saatmise otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsuse.
EL õiguse rikkumisteate esitajale antakse järelmeetmete rakendamise kohta tagasisidet esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolme kuu jooksul pärast rikkumisteate kättesaamist (asutusevälise kanali korral põhjendatud juhul kuue kuu jooksul). Tagasisidet ei anta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu tema konfidentsiaalsuse.
EL õiguse rikkumisteate esitajale antakse menetluse lõpptulemuste kohta tagasisidet. Tagasisidet ei anta, kui teavitaja on selle otsesõnu keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu tema konfidentsiaalsuse.
Rikkumisteade säilitatakse koos kogutud teabe ning muu menetluse käigus koostatud ja kogutud dokumentidega ning andmekandjatega juurdepääsupiiranguga failiserveris, tagades juurdepääsu vaid büroojuhile.
Kirjavahetus säilitatakse postkastis @email , millele on juurdepääs vaid büroojuhil. Säilimine ja juurdepääs tagatakse seadustes sätestatud korras EL õiguse rikkumisteated säilitatakse kolme aasta jooksul menetluse lõpptulemuste kohta tagasiside andmisest või sellise kohustuse tekkimisest.

Teates teadlikult valeinfo andmise eest on võimalik isik väärteokorras vastutusele võtta.

KUIDAS TAGATAKSE TÕRTKS KOHASELT KONFIDENTSIAALSUS?

Rikkumisteate esitamisel tagatakse rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsus. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.
Kui rikkumisteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud erisustega.
Rikkumisteate esitamisel tagab rikkumisteate vastuvõtmiseks ning järelmeetmete rakendamiseks määratud isik, et Teate sisu kasutatakse ainult järelmeetmete rakendamise eesmärgil.

MILLISED ON ISIKUADMETE TÖÖTLEMISE ALUSED TÕRTKS KOHASELT?

TÕRTKS või selle alusel antud õigusaktide kohaselt kogutud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, töödeldakse tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamisel kaitse tagamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja isikuandmete kaitse seadusega, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Isikuandmete töötlemisel käesoleva seaduse alusel piirab vastutav töötleja andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse tagamiseks.

SEOTUD VIITED

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937, 23. oktoober 2019, liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse

Rikkumisteate esitamisel tagatakse rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsus. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.
Kui rikkumisteate alusel alustatakse kriminaalmenetlust, tagatakse teavitamise fakti konfidentsiaalsus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud erisustega.
Rikkumisteate esitamisel tagab rikkumisteate vastuvõtmiseks ning järelmeetmete rakendamiseks määratud isik, et Teate sisu kasutatakse ainult järelmeetmete rakendamise eesmärgil.