Eesti Loodusmuuseumi jaoks oli 2023. aasta eriline mitmel põhjusel, aga rõõmustada saab ennekõike selle üle, et muuseumisse jõudis 49 904 inimest. „Aasta tõi nii põnevust kui üllatusi,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi direktor Heidi Jõks. „Jaanuaris poleks me uneski suutnud ette näha, et sügisel tõuseb meie suurimaks staariks hoopis händkakk!“
Novembris avalikustatud Kantar Emori muuseumide tuntuse ja atraktiivsuse uuringu kohaselt on Eesti Loodusmuuseum Eestis tuntuselt neljas muuseum pärast ERMi, KUMU ja Meremuuseumit. Loodusmuuseumi tuntus oli aastaga teinud ka kõige suurema tõusu, lausa 8 protsenti.
Tegemist oli ka esimese aastaga, kui muuseumisse sai tulla Muuseumikaardiga. Muuseumikaardi statistika näitab, et Eesti Loodusmuuseum on üks hinnatumaid muuseume, eriti paistis silma seenenäituse populaarsus. Eelmisel aastal toimus traditsiooniline seenenäitus juba 61. korda ning see osutus rekordiliseks – näitust käis vaatamas 8557 külastajat, kes said imetleda ligi 250 seeneliiki. Kindlasti aitas näituse populaarsusele kaasa ka erakordselt hea seeneaasta. Juba avamispäeval käis värskeid metsaande uudistamas üle 400 seenehuvilise.
Seenenäitus tõi muuseumile ka turunduskonkursi TULImust tulemusturunduse kategoorias esikoha. Lisaks on loodusmuuseumi seenenäitus Eesti muuseumide aastaauhindade Muuseumiroti nominent.
Oktoobris avati muuseumis linnaloodusele pühendatud näitus „Puudega linn“, kus külastajaid ootab rännak, mille käigus saab tutvuda nii argiste kui ka põnevate ja üllatavate linnalooduse tegelastega, olgu selleks siis Russalka rannas kasvanud tomatitaim või muruniitmise käigus langenud putukad. Tegemist on ühtlasi ühe viimase suurema näitusega Lai tänav 29a asuvas loodusmuuseumi majas.
2023. aastal oli muuseumis mitmeid teisi näituseid, mida loodusesõbrad said uudistamas käia. Märtsis avasime näituse „Illar Muul – mees puu otsast“. Samuti oli üleval Peeter Lauritsa näitus „Miski on kõigega seotud“, lisaks oli võimalik imetleda fotograaf Eimar Kulli näitust „Vaibarahvas“. Praegu on trepigaleriis avatud aga võõrliike tutvustav näitus „Uustulnukad Eesti meres“, mille teevad eriliseks muuseumi kogude juhataja ja näituse kuraatori Lennart Lennuki illustratsioonid, mis on pärit tema värskelt ilmunud raamatust „Kutsumata külalised Eesti meres“.
Rändama läinud händkakk jõudis kenasti koju tagasi ning kuna muuseumile annetati skandaalse juhtumi valguses kaks händkaku topist lisaks, on praegu avatud ka händkaku pop-up näitus, kus saab rohkem teada händkakkude elust ning nutikamad võivad proovida ära arvata, milline kakkudest ootamatult muuseumi fuajeest lendu läks.
Hoopis teistsuguseid elamusi pakkusid aga muuseumi zooloogi Joosep Sarapuu ehk DJ Zarka korraldatud silent disco’d „Linnulaulupeod“. Muuseumi rohelust täis sisehoovis toimusid eksperimentaalsed õhtud täis troopilisi rütme ja ägedaid loodushelisid.
Järjepidevalt toimusid ka linnalaagrid lastele ning rohkesti külastati muuseumitunde, mida pakume 35 erineval teemal. „Ei ole praktiliselt ühtegi tööpäeva, kui meie majas poleks külas mõni lasteaiarühm või kooliklass,“ ütles Eesti Loodusmuuseumi direktori asetäitja Egle Hecht.
„Ligi 50 000 külastajat on meie jaoks täismaja – rohkem siia külastajaid ära ei mahugi. Rekordiline aasta osutab tugevalt tõsiasjale, et meie vastu on huvi kordades suurem, kui praegune maja ära mahutab,“ tõdeb direktor Heidi Jõks. „Kauaoodatud Eesti Loodusmuuseumi uue maja ehitus algab aga juba sel aastal ning aastaks 2027 avame oma uksed ka külastajatele.“
