Botaaniline kogu

Botaaniline kogu sisaldab ligikaudu 127 000 eksemplari. Kõige arvukamalt on kogus soontaimede herbaarlehti, kuid rohkelt leidub ka samblaeksemplare. Vähem on vilju, seemneid ja käbisid. Vanimad eksemplarid pärinevad 1830. aastatest, kogu täieneb praegusel ajal peamiselt kogukuraatorite välitööde tulemusel.

 

Soontaimede kogu

Eksemplar soontaimede kogustÕistaimede, okaspuude ja sõnajalgtaimede ehk soontaimede kogu sisaldab ligikaudu 94 000 eksemplari.
Soontaimede kogu suuremad alamkogud on Eestimaa Provintsiaalmuuseumi ajast pärit Tallinna Raeapteegi harrastusbotaanikust proviisori Rudolf Lehberti kogu ning paljude baltisakslaste väikeste erakogude koondamisel moodustatud Balti herbaarium. Tänu provintsiaalmuuseumist pärit mahukatele taimekogudele on Eesti Loodusmuuseumi herbaarium maailma kõige esinduslikum 19. sajandil Eesti aladelt kogutud soontaimede varamu.
Soontaimede kogu mahukateks alamkogudeks on aga ka muuseumitöötajate endi korjatud üle Eesti kasvavatest taimedest koosnev ja pidevalt uute eksemplaridega täienev Eesti herbaarium ning eelmise sajandi lõpus annetusena saadud ja mitmekülgset materjali sisaldav botaanik Heinrich Aasamaa herbaarium. 
Tähelepanuväärsed on herbaarlehed taimedest, kes on meil piirkondlikult välja surnud või kriitilises seisundis, ja need, kelle järgi on kirjeldatud uusi liike. Viimati nimetatud „kullaprooviga“ tüüpeksemplare on soontaimede kogus hoiul ligikaudu sada.
Selleks, et taimed ei jääks muuseumikülastaja eest varju, on kuraatorid koostanud soontaimede abikogu – selle herbaarlehti saab kasutada nii õppetöös kui ka eksponeerida näitustel. 

Jana-Maria Habicht
soontaimede kogu kuraator 
@email
+372 660 3327

 

Samblakogu

Eksemplar samblakogustEesti suurima samblakogu vanimad eksemplarid on kogutud 19. sajandi keskpaigas – tolleaegsed samblad jõudsid muuseumisse Eestimaa Provintsiaalmuuseumi pärandina. Ligi kolmveerand 33 000 eksemplarist on kogutud Eestist. Sageli kohatavate sammalde kõrval on esindatud ka haruldased kaitsealused liigid ning mitmed esmaleiud meie samblafloorale. 

Välismaiseid samblaid koondava üldherbaariumi märkimisväärse liigirikkuse taga on Eesti juurtega Austraalia samblauurija Heinar Streimann – temalt saadud samblaeksemplarid on lõunapoolkera väga erinevatest piirkondadest. Tänu Streimannile on Eesti Loodusmuuseumil olemas näiteks ka maailma suurima maismaasambla – kuni 70 cm kõrguseks kasvava  Dawsonia superba – eksemplarid. 
Viimaste kümnendite innukamaks herbaariumi täiendajaks on olnud tunnustatud samblauurija ja Eesti Loodusmuuseumi samblakogus kuraatorina töötanud Leiti Kannukene. 

Loore Ehrlich
samblakogu kuraator
@email
+372 660 3327